Hirmol on käes keskeakriis? Saatejuht sukeldus Heleza laulusõnadesse ja jäi ikka täiesti jänni!

Maris üritas Hirmot natukene lohutada, sest kõiki on sellised mõtted vahepeal piinanud ning öösel üleval hoidnud. "Eks see situatsioon tabab kõiki varem või hiljem. Näiteks meeste puhul me teame, et see tuleb umbes 50. aastates, naiste puhul tuleb keskeakriis varem, kuskil seal 30ndate 40ndate vahel."

Hirmot selline paratamatus ei rahuldanud: "Kuule, praegu laulis verinoor artist Heleza sellest ja sa räägid keskeakriisist."

"Võib-olla, see kõik nihkubki alla poole. Eks see keskeakriis ongi sama, et inimene ei tea ühel hetkel, mis ta tahab," arutles Maris ja jätkas: "Tegelikult on okei, et sa ühel hetkel oma elus avastadki, kas see, mis sa oled loonud, on see, mis sa tegelikult tahad."

Kristjan Hirmo arust on selline endasisese kriisi teema väga populaarne muusikamaastikul. "Heleza laulis "Ma ei tea, kes ma olen," siis Grete Paia ja Pluuto laulavad "Kuidas sa tead, mida ma tahan, kui ma ei tea seda ise ka," ühesõnaga keegi ei tea, kes nad on, mida nad tahavad ja kuhu lähevad, kellega nad magavad ja nii edasi," lajatas Hirmo.

Vahepeal sai sõna sekka ka Kivisaar, kes teadis täpselt, kust noortel sellised rasked mõtted tulevad. "See puuviljavaagen on liiga rikkalik - sa ei tea, mida võtta: maailm on lahti, igalt poolt tuleb infot ning, siis lõpuks ei saagi enam aru, kus ma olen ja miks ma üldse olen."

Hirmo oli Kivisaarega täiesti päri, sest tema mäletas lapsepõlves, kuidas poisid tahtsid saada väiksena kraanajuhiks ja tüdrukud, kas õpetajaks või müüjaks. "Nüüd aga on see valikutevõimalus nii suur ja täpselt sama lugu on siis, kui noor lõpetab gümnaasiumi, ta ka ei tea, mis ta tahab ja kuhu minna ning kelleks saada tahab."

"Noor lõpetab ülikooli ning ikka ei tea, kes ta on ja kus ta on ning kelleks saada tahab," lisas Kivisaar Hirmole.

Kõik kolm jõudsid aga järeldusele, et sellised muremõtted vaevavad nii noori, kes on alles ennast leidmas ja ülikooli astumas kui ka keskealisi, kes tunnevad, et aeg on muutusteks. Kuidas nüüd aidata inimesi, kes selliseid mõtteid mõtlevad? "See on keeruline, sellega tegelevad psühholoogid ja psühiaatrid üle kogu maailma igapäevaselt. Kas me soovitame Eesti popartistidele rohkem psühholoogi poole pöörduda?" pakkus Hirmo välja.

Otseselt kindla lahenduseni ei jõutudki ning seda oligi arvata, sest filosoofid on selle üle aastasadu arutanud ilma kindlat vastust leidmata. "Ära mõtle üle ja ole see, kes sa oled ja sa pead midagi valima, kõike korraga ei saa," andis Maris nõu.

"Soovitaks ka sellist tegelast uskuda, lisaks interneti voolavale infotulvale, nagu sisetunne," rääkis Kivisaar.