Puhkuselt naasnuna rääkis Kivisaar Hommikuprogrammi stuudios: "Tegelikult toimub kogu ralli ainult mägedes Lõuna-Prantsusmaal, Monte Carlo on vaid selle lõpp. See polnud mu esimene WRC ralli, sest kodumaised olen ka käinud, aga unistasin, et saaksin just välismaal seda teha. See oli esimene, mille tegin läbi otsast lõpuni - sõitsin enne rallit lausa kõik rajad läbi, et näha, kus on head pildistamiskohad, kuhu saab parkida, kus on ülekäigukohad ja kuidas sa saad sealt ka pärast tulema," selgitab Kivisaar, kelle rajaläbimise kiirused küll WRC autodega võrreldes samad polnud.
"Juba tavakiirusel oli see pöörane. Aga ma ei kujuta ette, mis moodi nad seal täisgaasil sõidavad," tõdeb Kivisaar, kes koos tunnustatud rallifotograafi Jaanus Reega teekonna läbis. "Seal pole nii nagu meil, et vääratad ja käid korra põllul ja oled tagasi teel. Seal on siis kõik! Kaljusein, kivipiirded..." räägib Kivisaar ohtlikest ja libedatest mägiteedest.
"Meil oli väga kallis rendiauto. Sest kui sa ütled Lõuna-Prantsusmaal, et tahad talverehvidega autot, siis vaadatakse pika näoga... "no meil üks on jah, aga hind on teine". Üks rada oli ikka lumine ja ega nende talverehvid pole samad, mis meil. Nägime ka ikka külg ees kaubaautosid ja seisvaid masinaid ohtralt neil teedel. Ma isegi ei mäleta kuidas meie sealt tulema saime, sest olin kogu aeg mäluaugu piiril," tunnistab Kivisaar, et adrenaliini jagus ka rendiautoga sõites neilegi ohtralt.
"Vahepeal me kaks päeva ei saanud süüa, sest hommikul lahkusime enne oma külast, kui einelad avati ja tulime, kui need olid kinni. Kaks päeva otsisime autost ja hotellitoast, kas meil on kuskil midagi süüa - igaühel oli midagi, kellel sai ja kellel jupp vorsti, kellel jogurt ja sellest siis saime ikka veidi süüa. Aga see on äge, et nende pagarikojad on avatud juba kella viiest hommikul," kiidab Kivisaar, kes tõdeb et oli hetki ka nautida prantsusepäraseid pagaritooteid, ent palju neid, mil mehed krõbistasid kõhukorina leevenduseks vaid kommi. "Kaalus alla ei võtnud, kui toitud kommidest, mis meil ei saanud ka otsa, siis jah..." nendib Kivisaar.
Kui palju pilte tegi aga Kivisaar? "Ma olen õppinud aegade jooksul vähem pilte rallidel tegema kogemusega. Ei tärista miljoneid enam. Lihtsalt ilusaid ja häid pilte on palju, aga eks ma ikka püüan neid teistmoodi ja ägedalt tabada. Eks inimesed näevad pilte ka väga erinevalt ja olen seda testinud, et mõni arvab et mõttetu ja teine, et äge. Eks seal on pildistajaid karjakaupa ja eks mul oli endal ka väga hea väljakutse pildistada maailma parima rallifotograafi Jaanus Ree kõrval ja mõtlesin, kuidas teha veidi teisiti, nii et ega meil väga palju ühesuguseid ei tulnud," tunnistab Kivisaar, et on saagiga rahul, mida nüüd eksklusiivselt siin ka demonstreerib.
"Põnev ja ilus oli. Iga kurvi tagant avanes järjekordne hingemattev vaade - oli raske otsustada lausa, kus pilti teha. Juhe jooksis kokku," tunnistab Kivisaar, et palju valikuid tuli kiirelt teha.
Suurim veidrus, millega Kivisaar oma reisil kokku puutus, oli aga see, et kõik soovisid üksteisele head uut aastat. "Meil ei tohi pärast 6. jaanuarit soovida enam, aga seal kogu aeg sooviti üksteisele head uut aastat. Ja ei, nad ei mõelnudki head uut ralliaastat, vaid lihtsalt head uut 2023. aastat," räägib imestusega Kivisaar, kes esimesed paar korda seda kõrvalt kuulas, siis aga kogenumatelt juba asja kohta uuris, sest see tundus väga tavatu. "Kes üldse meil selle välja mõtles et pärast 7. peab pudeliga soovima?" arutles Kivisaar seepeale ka.
