"Ta on lendleva kergusega lõpetanud kooli, leidnud "ideaalse" elukaaslase, lapsed on nunnud ja armsad ja tal on ka väga hea töökoht ning sissetulek. Mind ajab see täiesti närvi, et temal see nii lihtsalt on läinud ja mul on olnud vaja tõsiselt palju vaeva näha. Ja see nõme kadedus on mul nii kaugele läinud, et ma olen juba oma elukaaslase peale ka kohati kade. Kuidas saaks elurõõmu tagasi ja nuiaga endale vastu pead lüüa või midagi, et kadedustundest lahti saada ja proovida ka elu helgemates toonides näha?" küsib ta, sest mõistab ka ise, et argielu need tunded ei kaunista.
"Aga alati tundub, et kõigil teistel on parem. Ma ei tahaks uskuda, et tegelikult ka teistel maagiliselt kõik juhtub," arutleb Taba seepeale ja Kivisaargi nõustub. "Aga tegelikult sa teiste puhul lihtsalt ei tea, mis selle taga on ja näed vaid ilusaid tulemusi," usuvad mehed.
"See on vist mingi õdede värk," tõdeb Maris seepeale. Mis siis aga aitaks? Kuula pikemalt ja anna artikli kommentaarides head nõu, kui oskad!