Peeter Koppel avaldab, et 1994. aastal keskkooli lõpetades ei olnud tal kindlat arusaama, mida ta täpselt teha tahab. "Siis oli majandus suhteliselt populaarne ja tundus, et võiks olla selline valdkond, kus vähemalt nälga ei jää," kirjeldas ta üsna kiretuna alguse saanud tulevast karjääri. "Siis läksin ja õppisin ühe kursuse ära ja mõtlesin - issand kui kohutavalt igav see kõik on," naeris ta.
Teisel semestril tärkas Peetri silmis säde, sest mängu tulid finantsturud. "Siis ma tõstsin sõrme ütles ja mõtlesin: ohhoo! Tegelikult ikkagi ei ole igav!" Tänaseni ei ole ta seda äratundmisrõõmu pidanud kahetsema ja ka ülejäänud majandus pakub üha rohkem huvi.
Aga mis imeloom see finantsturg siis ikkagi on? "Majanduses on põhimõtteliselt kaks poolt: ühed, kellel on raha ja teised, kellel on raha puudu. Finantsturg on see koht, kus omavahel kokku saadakse," kirjeldab Peeter keerulise termini lihtsalt lahti. Argielus finantsturu avamist Peeter ei soovita. Ka oma elus on ta laenu andnud väga vähe ja eriti hoidub ta sellest sõprade seas. See olevat kindlaim viis, kuidas seniseid häid suhteid sassi lüüa.
"Kas selline asi on üldse võimalik, maailmas, et kõigil inimestel on raha?" tahtis Alari Kivisaar teada. Peeter kirjeldab, et teoorias on see võimalik ning selle poole on võetud ka suund. "Kui võtame viimased 15-17 aastat, siis meeletust, absoluutsest vaesusest on välja tulnud veidi üle miljardi inimese. Tegelikult elustandard justkui läheb koguaeg paremaks. Kui kunagi oli maailmas absoluutses vaesuses üle 80% inimestest, tänaseks on ca 20% ja alla selle see läinud. Jah, liigutakse koguaeg paremuse suunas. Paraku on see suhteliselt aeglane. Ja kui sa oled vasuses selles suhteliselt keerulises ajas, sellel ajal kus paremaks liiga kiiresti ei lähe, siis see teadmine sind ei aita," selgitas Peeter.
"Ei tule kindlasti sellist olukorda, kus oleks ära kadunud ebavõrdus, aga absoluutne vasesus küll," lohutab ta.
Aga kuidas siis ikkagi saada rikkaks? Peeter on veendunud, et imevalemi taga ajamise asemel peaks keskenduma hoopis olulisele faktorile, mida sundida ei saa. "Inimeste mõtlemises on väga sageli üks oluline viga. See oluline viga on see, et juhust väga selgelt alahinnatakse," sõnab Peeter.
"Mittet midagi ei ole parata, kui me mõtleme inimestele, kes on suhteliselt rikkaks saanud, siis väga sageli hakatakse vaatama, kuidas nad nüüd täpselt said, mida nad nüüd täpselt tegid. Aga seal on täpselt kaks viga: esiteks vaadatakse neid inimesi, kes on olnud edukad ja unustatakse ära need inimesed, kes on teinud täpselt samu asju ja pole olnud edukad. Ja teiseks suurte arvude seadus ütleb, et kui mängus osaleb hästi palju tegelasi, siis keegi paraku peab olema edukas. Ja see edukus võib olla täiesti juhuslik."
"See, et juhus on nendeni jõudnud võib paraku tähendada ka seda, et see staatus, mida nad on saavutanud ei pruugi jääda püsima," hoiatab ta.
"Rikkaks saamise võimalusi on suhteliselt väike arv. Üks võimalus näiteks on teha pätti, selle eest pannakse kinni. See tavaliselt riski ära ei tasu ja seda ei saa kellelegi soovitada," naljatleb ta.
"Järgmine meetod on abielluda rahaga, ehk leida kaaslane, kes on rikas. Maailmas on piisavalt näiteid, kus see on osutunud kõige keerulisemaks viisiks üldse. See ei ole ka hea mõte," jätkab Peeter. Ümber lükkab ta ka need väited, et rikkaks saavad vaid need, kes kõvasti tööd teeb ja see, kes pole veel rikkaks saanud on ilmselt laisk või rumal.
"On väga vähe inimesi, kes sõna otseses mõttes tööga rikkaks saavad ja nende töö väga sageli meenutab rohkem ettevõtlust. Kui me selle pätitegemise ja abiellumise maha tõmbasime, siis jäävadki vaid kaks võimalust: ettevõtlus ja investeermine," räägib ta.
Investeerimisega on aga selline lugu, et paljudel on selline arvamus, et nüüd mul on natuke raha ja nüüd ma investerin ja kohe on neoonroheline Lamborghini. Ei ole nii. Investeerimise puhul on selline väike mure, et esiteks peab õnne olema. Siis peab sellega tegelema ja kõige suurem investori abimees on aeg. Põhimõtteliselt, aktsiainvesteeringute puhul ei ole mitte mingit mõtet rääkida lühematest perspektiividest kui viis aastat. Ja viis aastat tundub see noorele inimesele päris pikk aeg."
"Siis on ettevõtlusega väikene vallatus veel. Meile kõigile kiputakse viimasel ajal rääkima, et me peame tegema seda, mida me tahame, kuhu meil süda kutsub ja mis meile meeldib. Päris maailmas need asjad nii ei käi. Kui tahta ettevõtluses edukas olla, võib see, mis sulle endale meeldib olla täiesti kolmandajärguline. Teha tuleb seda, mida inimestel päriselt vaja on," õhutab ta.
Kuidas alustada oma teekonda finantskasvu poole ja muid häid nippe kuuled lihtsas inimkeeles alljärgnevast intervjuust!
