Eleryn Tiit uuris lauljannalt, kuidas oleks kõige õigem teda kõnetada. "Võid öelda Inga, võid öelda sõbranna, võid öelda Inga Tislar maha - peaasi, et kutsute," vastas Inga heatujuliselt. Siis jätkas Eleryn aga ootamatult isikliku küsimusega ning uuris, mis oli lauljanna nimeks enne kui temast sai Inga Tislar? "Mõtelsid küsimused välja, et sutsata mind eriti nõrkadest kohtadest," naeris lauljanna. "Tead! Ega ma häbene enam - olen sellises vanuses, et ei häbene enam midagi," otsustas lauljanna Elerynile siiski vastuse anda.
"Kui ma sündisin, siis minu perekonnanimi oli Šablonina. Ühel hetkel sai sellest Tislar kui ma olin 13-14-aastane. Praegu on mul ema sünninimi, hetkel veel kolmandat korda pole see muutunud," kirjeldas ta. See aga tõstatas raadiosaatejuhtides kohe järgmised küsimused: millal nimi siis kolmandat korda muutub?
"See vist pole päris minu plaan üksinda, jätan lahtiseks," itsitas Inga vastuseks. Andi arvas, et kaasaegses maailmas ei peagi ju jääma ootama, millal teine pool taipab seda ette võtta, võib ka ise küsida kui soovi on. "Osad mehed ei taipa küll. Aga kui ma kuskil 50ndates olen, siis ma annan märku, et uhhuu! Või siis küsingi ise," jäi Inga tagasihoidlikuks.
"Mulle meeldib, et ühe minutiga oleme päris isiklikuks läinud," naeris Inga, kellele järgnesid kohe ka pulmadega seotud küsimused. "Jah, ma võiks küll seda kleiti kanda, mulle täitsa meeldiks," arvab ta. "Mulle meeldib pulmaidee selles mõttes, et ma tahaks teha pidu sõpradele. Mäletaks ja tantsiks 48 tundi... Kas sa ei tahaks sellist asja?" uuris Inga Andilt, kes stuudiosviibijatest ainsana abielus.
"Ma olen abielus, aga mul on pidu pidamata," tõdes Andi.
Inga elus on lisaks muusikale esile kerkinud veel teinegi kirg - fotograafia. Seda suisa nii palju, et Ingast on värskelt saanud fotograafiatudeng. "See ei ole väga levinud info ja ka minu jaoks päris värske info. Laiendan oma teadmisi visuaalkunsti alal. Hetkel pean ennast veel väga ebaprofessionaalseks," tõdeb ta ning mõtiskleb, et hetkel ta ennast elukutselise fotograafina töötamas ei näe.
Eneseotsingud ja -täiendused on Inga elus aktuaalsed olnud juba mõnda aega ning sellest kõneleb ka tema uus lugu "Who". "Lugu pajatab sellest, kuidas on toimunud mõned eneseotsingud artistimaailmas ja isiklikus maailmas. Mis toimub? Kes ma olen? Kaua ma otsin? Mida ma tahan elust?" kirjeldab Inga paljudele inimestele tuttavat tunnet.
"Loos räägin sellest kohast, kus on juba arusaadavam pilt. Vaikselt hakkab kohale jõudma - mis muusikat ma teha tahan, mismoodi elada, presenteerida ennast,"
Uus lugu on 2 minutit ja üheksa sekundit pikk ning Inga tõdeb, et ei ole varasemalt olnud selle liikumise fänn, mis kõike kiirsti looma ja ka kiiresti tarbima paneb. Õiged mõtted ja seda toetav muusika sai aga täpselt niimoodi tervikuks. "Mõtlesin, et miks peab alati kiirustama? Aga siis mul endal sündis selline lugu. Mõtlesin, et ei saagi seda mõtet enam välja öelda, olen ise samasugune," naerab ta.
"Üleüldiselt näen, et lood võiksid vabalt olla pikemad ja inimestel võiks olla aega neid kuulata," tõdeb ta.
Sel korral aga lihtsalt ja tabavalt! Kuula Inga värsket pala "WHO" artikli päisest!
