Üha enam kasvab vajadus tundeküllaste ja rütmikate lugude järgi. Suund, kuhu Ott oma muusikas ei liikunud. Aegade ning muusikamaastiku muutuses sai andeka laulja ülimenukas looming justkui niššižanriks. See ei tähenda, et kvaliteet oleks kahanenud, vaid pelgalt kuulajate isud on muutunud. Kuulajad vananesid koos artistiga, see aga tähendab üha väiksemat konnatiiki kuhu ujuma sulpsata.
Ott Lepland / Promofoto
Púr Múdd on oma värskelt ilmunud albumiga "On My Mind" valinud tundeküllase ja sügavusi kõnetava tee, suubudes helikeeles melanhoolsemale pinnale ning tõstatades temaatikaid, mis liigutavad sügavuti. Ingliskeelsete paladega püüti palju tähelepanu karjääri alguses kui paljudele oli suureks üllatuseks, et tegemist on Eesti kollektiiviga. Nende kvaliteet ja helikeel sarnanes sellele, mida olime harjunud kuulma näiteks Skandinaaviamaade elektroonilises muusikas või UK popskeenes.
Kuigi Púr Múddile vokaale laulva Joonatan Siimani mahe hääl kannab ka rasked teemad ja sulab kui mesi jõuliste ja sumedate rütmide peale, tekkis varasemalt mitmete artistidega koostööd teinud kollektiivi loomingut kuulates isu teist värvi noodi ja energia järgi. Púr Múddi ja Ott Leplandi koostöös valminud palaga "Vaikida võib" täideti ära kogu januste muusikaarmastajate soovinimekiri.
Púr Múdd ehk Joonatan ja Oliver / Madis Sinivee
Eriti värskendavalt kumab projektist läbi see, et lugu on "Oti nägu". Kui võrrelda Púr Múddi varasemaid koostöösid näiteks Andreas Poomi või Chris Jamisoniga võis pala kuulates tajuda, et esiplaanil on Púr Múddi loodud instrumentaal ning vokalist on justkui lisainstrument, mis kogu pakendile kauni lipsu peale sõlmib.
Sel korral juhib pala Ott ning vägevate vokaalsete oskustega ballaadimeistri looming on saanud uue ja kaasaegse kõlapildi, muutmata teda pop-artistiks või pelgalt osatäitjaks. Kiitused Joonatanile ja Oliverile, kes ei püüdnud lauljat enda poolt juba valmisolevatesse vormidesse suruda, vaid tunnetasid tema kuvandit, olekut ja annet selle ilus ja headuses.
Ott Lepland ja Púr Múdd / Pressifoto
Oti sumedale tämbrile on saatjaks söakas madal süntesaator ning täidlased madalad toonid ja rütmid. Salapärasele, pisut kähedale vokaalile lisab kõlavärve ergas süntesaator, mis on maitsekalt pikitud lauldavate sõnade silbirütmi. Tihti võimsaid kõrgeid noote püüdev laulja avab palas "Vaikida võib" kõnetavat ja konte läbistavat tämbrit, millest ei saa küll. Kõrvu paneb kikitama see õhkõrn ja uduna aimatav kantrisamm.
Ilmselt ei ole võimalik päästa seda, mis päästmist ei vaja, kuid andeka muusiku loomingu uude vormi valamine ning seeläbi ka uue kuulajagrupiga suhtlemine mõjub kui sõõm värsket õhku. Koostöö Ott Leplandi ja Púr Múddi vahel joonistab selgelt välja erinevuse hobi- ja professionaalse muusiku tegevuses.
Professionaalne muusik käib ajaga kaasas, valades seda üha uutesse ja uutesse vormidesse, avastades eneses uusi külgi, kaotamata seda, mida publik aastate jooksul armastama ja hindama on õppinud. Isegi kui see pole see, mida kõige mugavam ja harjumuspärasem teha on.
Kokkuvõtvalt: taevas sõlmitud liit! Kuula lugu artikli päisest!
