SUURIMAD PAHED
Oti värske lugu jutustab inimeste pahelisest poolest ja sisemisest võistlusest. Muusik selgitab, et selles ei tasugi otsida mingit suurt konflikti, ei midagi dramaatilist - üdini inimlik ja paljudele tuttav teema. „Nende pahede all ma ei pea otseselt silmas seda, et ma kõvasti võtaks napsu või mingeid muid asju, kuigi ka seda on elus ette tulnud.“
„Kui mingid asjad, mida oled näinud vaimusilmas õnnestumas, ei õnnestu, siis see mõjub kehvasti. Kui oled teinud tööd ja näinud tohutult vaeva ja see ühel hetkel ei tasu end ära, siis see mõjub tuimestavalt,“ räägib ta.
„Vahel on selliseid hetki, kus ei tahagi midagi näha, ega millestki kuulda. Ei viitsi, motivatsioon on maas. Siis tekibki sisemine konflikt endaga, kus see teine pool ütleb sulle, et ei, sa pead vaeva nägema, ikka pingutama ja ennast kokku võtma. Sul on inimestele palju anda!“ kirjeldab Ott sisemist võitlust iseendaga.
„Ma olen ikkagi nii palju perfektsionist, või siis nii palju edev inimene, et ma ikkagi tean, et selleks, et elada elu, mis mulle meeldib, tuleb pingutada,“ tunnistades, et peab end väga õnnelikuks inimeseks – ta saab teenida elatist oma kõige suurema kirega.
„See ei ole kõik iseenesest mõistetav. See on asi, mille nimel peab jätkuvalt vaeva nägema ja pingutama. Isegi kui on mingid mõõnad elus, tuleb püsti tõusta ja hambad ristis edasi minna.“