Staari-, näo-, ja maskisaate peaprodutsent Kaupo Karelson: eestlased ei taha oma telekasse kedagi, kes halvasti laulaks

Täna, nii nagu viimastel nädalatel kombeks, toimub eriolukorras podcasti salvestus kontaktivabalt ja teisel pool internetiliine on üks inimene, kellega tegelikult puutus Himo kokku esimest korda ikka väga-väga ammu, aastaid tagasi ja seda tööalaselt. Täna teebki ta juttu Eesti ühe edukaima teleprodutsendi ja telesaadete tootajaga, kes on Kaupo Karelson.

Kuigi Kaupo peab inimeste meelelahutamiseks ka erilukorra ajal tööd tegema, nendib mees, et tema tervis on hea. "Hea on öelda, et tervis on super ja pereliikmed on ka terved. Pere on kodus, kooli ei toimu, aga ma ise pean ikkagi tööl käima," nendib Karelson.

"Kuidas sa üldse selle televisiooni ja teletöö juurde sattusid? Et teada on, sa oled Tartu poiss ja Tartus käisid sa koolis. Kas sa teadsid juba koolipoisina, et sa soovid hakata televisiooni rindel toimetama või kuidas sa sinna sattusid?" teadis Hirmo küsida.

"Tegelikult ei teadnud ja televisiooni tööle sattumine on olnud minu elus ikka väga juhuslik. Kui ma lõpetasin Miina Härma Gümnaasiumi, siis mul oli kindel plaan hakata teadlaseks ja ma läksin Tartu Ülikooli füüsikat õppima. Kooliajal reaalained mulle istusid ja mul isa on keemia professor ja juba lapsena teadsin, et minust saab teadlane," meenutab Karelson, kes nendib, et kahjuks teadlast temast ei saanud.

"Televisioon tuligi vahele. Ülikooli kõrvalt töötasin sellises edukas eraloto firmas nagu Fortuuna Loto. Kuna ma olin inglise keele kallakuga koolist, siis ma olin seal välisasjur ja tellisin lotopileteid üle maailma, peamiselt Šotimaalt. Ühel hetkel sellel lotofirmal läks väga hästi ja nad otsustasid, et oleks vaja teha üks telesaade, mis toetaks veelgi loteriipiletite müüki. Selle nimeks oli Eesti Ekspress ja lisanimeks siis ’’Kuum Hind’’, sest just oli loodud telekanal TV3 ja neil tootmisüksust veel ei olnud. Nad ütlesid lotofirmale, et kui te tahate saadet, siis tehke ise. Siis me seal lotofirmas mõtlesime ja mis siis ikka, teeme siis ise.

Rauno Märks ja Kaupo Karelson / Urmas Kolsar

Telekanal viis meid kokku ühe maailma suurima formaadi maja esindajaga, kelleks on Anne Kirsipuu. Tema ütles, et tehke sellist formaati nagu ’’The price is right’’ - "Kuum hind". Ja Eesti Ekspressi loteriist sai Eesti Ekspress "Kuum Hind". Ja tuligi hakata seda saadet tootma ja toona siis ilma igasuguse telealaste baasteadmisteta," meenutab mees ja lisab: "Kuna formaadi pluss on see, et selle formaadiga tuli kaasa väga põhjalik õpetus, kuidas saadet teha. Lisaks välismaalt saabunud konsultandile saimegi hakkama," muljetab Karelson, kelle sõnul toona oli välismaailmaga ühenduse saamiseks põhiline vahend - faks.

Kuna see Kuum Hind oli televaadatavuse edetabelite tipus, siis pakuti Karelsonile järgmist formaati. "Teiseks saateks oli ’’Tähed muusikas’’. See oli saade, kus oli kaks klaverit ja Mart Sander. Ja kuus erinevat sõna ühest laulujupist," meenutab  Iiri saateformaadist ’’The Lyrics Board’’ tehtud Eesti versiooni.

"Kui need esimesed kaks projekti läksid hästi, siis tegelikult sattusime päris keerulisse olukorda kohe, kui me tahtsime rohkem saateid teha. Nimelt oli Toomas Lepp, kes oli esimese saate tegemise ajal TV3s, liikunud Eesti Televisiooni juhiks, kuna seal oli ka vaja meelelahutuslikumat programmi. Nad otsustasid meilt saateid juurde tellida. Osad saated olid seal sellised, mis olid juba jooksnud nagu ’’Reisile sinuga’’ ja ’’Kuulus ja kummaline’’, aga sel hetkel olid ETV-l rahahädad ja ETV hakkas uuesti müüma reklaami. Ja nad vahetasid saated reklaami aja vastu. Aga vot selle reklaamiaja müügis olime meie tundmatus kohas vette hüppamas. See oli päris valus õppetund meile," meenutab produtsent.

Otseseid altminekuid ei oska Karelson välja tuua. "On mõni saade, mille puhul meile endale tundub siiamaani, et oli tegemist väga hea saatega, aga mida millegipärast inimesed ei vaadanud. Ja päris täpselt ei saagi kunagi aru, et miks ikkagi see valem ei tööta või kas seal on samal ajal teisel kanalil populaarsem ja vaadatum saade. Selliseid saateid on olnud, et kus me arvame, et oleme hea asjaga hakkama saanud, aga vaadatavust ei tule," tunnistab mees.

Kaupo Karelson oli esimene Eesti reality-saadete produtsent. "Tegelikult on niimoodi, et kõige esimene reality, mis Eestis populaarseks läks ja suurelt tehti, olid ’’Robinsonid’’. Seal oli peatootjaks üks Rootsi firma, kes siis Eesti osa ja üle Balti riikide koordineerimist tellis meie firmalt. Ja mina olin siis sellel saatel tootmisjuhiks, see oli jälle väga suur õppetund, mis kogu selle reality-maailma väga suures produktsioonis õpetas kõik detailideni selgeks," räägib Karelson, et sealt tuli neil oskus ja julgus teha muid formaate.

Kaader saatest “Rannamaja”

Relity-sarju toodetakse ikka. "See ei ole küll meie toode, aga eelmise aasta üks suurimaid hitte oli ju "Rannamaja". Ei saa öelda, et realty’d on surnud ja keegi neid ei vaata," selgitab Karelson, kelle arvates on saadete osakaal lihtsalt langenud.

"Ühelt hetkel neid vaadati vähem. Eks seal on palju tegureid. Osa ka see, et me elame Eesti-suguses riigis. Me oleme üsna väike riik. Mitte päris, aga siin peaaegu kõik tunnevad kõiki. Kui mujal maailmas suuremates riikides on inimestel motivatsiooniks reality’sse minna see, et nad saavad tuntuks ja oma tuntuse pealt saavad siis pärast saadet mingil viisil leiba teenida, kas reklaaminäona või muul viisil. Eestis see motivatsioon pole piisav. Sa teatud tuntuse saad, aga see publiku hulk on piiratud," toob ta põhjuseks.

Telekanalid toodavad ju telesaateid ise ja siis on teleproduktsiooni firmad. Kui raske siin selles vallas toimetada on? "Eks see konkurents on igal pool maailmas väga tihe. Alati on inimesi ja ideid, mida telejaamadele pakkuda on rohkem, kui eetrisse mahub. Ja kui palju telekanalitel on neid ressurssi osta. Eks me oleme näinud viimase kümne aasta jooksul nagu lineaartelevsioon, need klassikalised telejaamad, nende tulud ei suurene, vaid pigem püsivad samad või vähenevad. See tähendab, et seda programmi ostujõudu ei tule palju juurde. Seetõttu on konkurentsi situatsioon karmim, kui mõned ajad tagasi," põhjendab Karelson, kui selgitab, et see pole ainult Eesti eripära, vaid igal pool maailmas nii.

Kuidas Eesti publiku maitse on, kas ta ühtib selle globaalse pildiga või peab siin arvestama meie vaatajate eripäraga või on sellist väikest Eesti nüanssi vaja juurde lisada? "Meie toodame palju muusikasaateid ja nendega on niimoodi, et Eesti publik on väga nõudlik. Selle muusika ja eriti laulmise kvaliteedi osas, mis televiisorist peab tulema. Näiteks Näosaade, mis originaalis pärineb Hispaaniast. Siis seal, kus oli see samuti väga populaarne, kannatas laulmise kvaliteedi kohapealt kuulata umbes pooli esinejaid. Osad olid küll tuntud inimesed, aga mitte suuremas osas lauljad.

“Su nägu kõlab tuttavalt” Foto: TV 3

Seda laulmist oleks olnud Eesti publikul väga raske kuulata. Inimesed ei taha oma telekasse kedagi, kes halvasti laulaks. Ja seetõttu pidime näosaate hooaega tehes valima sinna osalejad, kes tõesti laulavad hästi. See mõnes mõttes piirab ära inimeste valiku, keda me saatesse kutsuda saame. Eelmisel suvel vaatasin Hispaania "X Factory" finaali. No need finalistid, ma ei ole kindel, et nad oleks meil pääsenud kohtunike ette. Laulmine oli nii must, meie vaatajad oleks väga hämmingus, kui me pakuks finaalis selliseid esitusi," teab Karelson eestlaste maitset.

Karelson räägib, et kui järjekordne lauluformaat mujalt maailmast ostetud, siis konsultant ütleb, et võtke saatesse hästi tuntud inimesi ja tühja sellest lauluoskusest, aga produtsendid on sunnitud vastu ütlema, et nad ei saa niimoodi teha, sest Eesti publik ei nõustu sellega.

Muusikasaated satuvad Karelsonile teha just sellepärast, et eelmine formaat on olnud edukas. "Kui on olnud muusikasaade edukas, siis vaadatakse, et ahha, aga proovitaks mõnda teist, aga ikkagi muusikaformaati, sest see rahvale meeldib. See ei ole kindlasti see, et minu või kellegi teise isiklik maitse on, et tahaks muusikasaateid teha. Need toimivad ja meeldivad lihtsalt Eesti publikule," selgitab saadete nagu "Su nägu kõlab tuttavalt" ja "Eesti otsib superstaari" ja "Maskis laulja" produtsent.

“Eesti otsib superstaari” finaal. Foto: Kalev Lilleorg.

Kuigi Karelsoni seob muusikaga ja eestlaste maitsega palju, siis ise ta viisi ei pea. "Selles samas Miina Härma koolis, kui ma käisin. Meie koolil olid ju väga tugevad koorid, sest seal on väga tugevad koorijuhid Kadri ja Riho Leppoja. Ja oi, ma tahtsin koori saada. Käidi poisse klassist kutsumas, segakoori ja poistekoori oli alati poisse vaja. Mina nii tahtsin ja mind ei võetud. Käisin kolmel erineval aastal proovimas, aga mind sinna ei võetud ja see on jätnud mulle sellise trauma, et sellepärast me neid muusikasaateid teeme," naljatleb Karelson, kes küll alati kuuleb, kui keegi saates mustalt laulab.

Maskis laulja , Toomas Luhats / TV3

Karelson ei ole ainult saateid teinud, vaid ka filmi nagu ’’Vanad ja kobedad saavad jalad alla’’.  "Ma natuke avan seda tausta. See film oli ju ühe sellise toreda loo lõppfaas või tulemus. Seesama ’’Vanad ja kobedad’’ sai justnimelt alguse raadiost Sky Plus, kus siis Hommikuprogrammi täiteks hakkasid Madis ja Henrik tegema raadioteatrit. Kui ma sõitsin Tartust Tallinnasse tööle, siis ma hommikuti kuulasin seda ja mõtlesin, et vot need on tegelased, kes vääriksid ekraanile toomist ja me tegime siis kolm hooaega edukalt teleseriaali," meenutab Kaupo, kes tegi edukast sarjast filmi, mis oli toona Eesti TOP3 filmide seas.

Filmi ja sarja tegemine otseselt ei erine, aga on nüansse, mida silmas pidada. "Toode on ju sarnane. Liikuv pilt, heli ja lugu. Aga tootmisprotsess on erinev ja see majandusmudel, mis seal taga on, on väga erinev. Filmi rahastus on teistmoodi. Et kui teha puhtalt kommertsfilmi nagu praegu siin tehakse. Sellised kommertsfilmid, millest osad põhinevad teleseriaalidel nagu ’’Pilvede all’’ tegi oma filmi. Siis seal produtsent võtab 100% riski, et kinokassast tuleb see raha tagasi. Teised filmid on sellised, millel on suurem kultuuriline taust ja riiklik toetus taga. Seal siis tehakse riigi toega. Need majandusmudelid on teistsugused," selgitab Kaupo, kes hoiab kätt pulsil nii Eesti kui ka välismaa filmindusel.

Millised filme ja sarju soovitab Karelson, miks ei toodeta Eestis enam saadet "Kes tahab saada miljonäriks?" ning palju muud, kuula värskest Hirmocastist Ruudu peaprodutsendi Kaupo Karelsoniga!