Tanel Padar Eurovisioni tegelikust otsustajast: autorite jaoks on see muusika võistlus, muu maailma jaoks aga...

"See on nagu krüptovaluuta ennustamine: keegi ei tea mitte kunagi mitte midagi," sõnab muusik TV3 portaalile antud intervjuus. 

Palju arutletakse selle üle, mis saab võistluses otsustajaks ning läbi aastate on võidulugude puhul toodud välja ka erinevaid tegureid. Möödunud aasta võiduriigi Ukrainagi puhul arutletakse jätkuvalt selle üle, kas otsus oli liialt poliitiline ja, kas keeruline olukord maailmas peaks kajastuma ka Eurovisionil. Paratamatult ei saa sellest aga üle ega ümber, et emakesest maast kõnelev lugu on oma kodumaa hävingut ja inimeste surma tunnistavate muusikute suust hoopis teise kaaluga kui oleks seda rahu ajal.

EBU reglemendis seisab aga kindlameelselt, et Eurovisioni lavale poliitilisi avaldusi ei lubata ning keelust üleastujaid trahvitakse rangelt.

Siis aga räägitakse sellest, kuidas võimas lavashow paneb kahvatuma vokaalselt või musikaalselt võimekad laulud ja jätab vaeslapse rolli vähemate võimalustega väiksemad riigid nagu näiteks Eesti. Mäletame ju senini furoori Birgiti tossueelarve ümber või Elina Nechayeva kleidisaagat. Eesti Laulu võitjatki valides ikka mõeldakse, millele peaks keskenduma? "Autorite jaoks on see (Eurovision) laulude võistlus ja kogu muu maailma jaoks lauljate võistlus. Kombo peab olema täiuslik,” kirjeldab Tanel. 

Tänavu on läinud aga justkui vastupidi - Alika esitusloole on loodud minimalistlik, kuid lugu ideaalselt toetav lavavisuaal, mis on välismaistelt ekspertidelt palju kiitust saanud. Samuti kiidetakse Alika vokaalset võimekust ning seda, kuidas lugu suurel laval hoopis uuel viisil õide puhkeb. Esialgu "järjekordseks ballaadiks" tembeldatud võistluslugu hakkab üha enamates ülevaadetes esile kerkima teistest eristuva palana. Ka Wiwibloggsi ekspertide analüüsis tuuakse välja, et suur ballaad mõjub värske ja kaasaegsena. 

Samal ajal on suurfavoriidi Rootsi esindaja Loreen langenud kriitika alla, sest Meldifestivalenil nähtud lavashow oli Liverpooli võimaluste jaoks hoopis liiga julge ning tehtud mööndused on esinemiselt selle võlu röövinud. Rootsi eelvoorus sai näha 15 tonni kaaluvat hiiglaslikku LED-ekraani, mille all Loreen klaustrofoobselt kogu tema pea kohal kõlkuvat raskust justkui üleval hoiaks ning piire painutaks. Liverpooli laval on LED ekraan aga palju väiksem ning kaasaelajad on nördinud, sest tulemus on möötude vähendamise tõttu kaotanud oma suursugususe. Loreen on fännidele öelnud: "Me ei ole etteastega veel päris seal, kus olema peaksime!" ning palunud kaasaelajatelt kannatust detailide lihvimiseks. 

Läbi aegade on Tanelil Eesti võistluslugudest kindel lemmik välja kerkinud. Lugu pärineb ajast, mil lavashow veel nii suurt rolli ei mänginud kui täna. Olgugi, et tema esituses on Eestile ainsa võidu toonud pala, on ta oma repertuaari võtnud loo, mis võistlusaastal kuigi kaugele ei jõudnud. "Läbi aegade parim lugu, mis on käinud Eestit esindamas, on “Nagu merelaine”,” räägib Padar.

"Nagu merelaine" on samuti omakorda ajalooline pala - see oli esimene Eesti võistluslugu, mis 1994. aastal Eurovisioni lauluvõistlusele pääses. Silvi Vraiti ja Karavani esiatud pala teenis 24. koha 25 seast. 2005. aastal kaverdas Tanel Padar & The Sun seda lugu ning Taneli kontserditel kõlab see tänaseni. 

Loe refereeritud artiklit TV3 portaalist!