EBU reglemendis seisab aga kindlameelselt, et Eurovisioni lavale poliitilisi avaldusi ei lubata ning keelust üleastujaid trahvitakse rangelt.
Siis aga räägitakse sellest, kuidas võimas lavashow paneb kahvatuma vokaalselt või musikaalselt võimekad laulud ja jätab vaeslapse rolli vähemate võimalustega väiksemad riigid nagu näiteks Eesti. Mäletame ju senini furoori Birgiti tossueelarve ümber või Elina Nechayeva kleidisaagat. Eesti Laulu võitjatki valides ikka mõeldakse, millele peaks keskenduma? "Autorite jaoks on see (Eurovision) laulude võistlus ja kogu muu maailma jaoks lauljate võistlus. Kombo peab olema täiuslik,” kirjeldab Tanel.
Tänavu on läinud aga justkui vastupidi - Alika esitusloole on loodud minimalistlik, kuid lugu ideaalselt toetav lavavisuaal, mis on välismaistelt ekspertidelt palju kiitust saanud. Samuti kiidetakse Alika vokaalset võimekust ning seda, kuidas lugu suurel laval hoopis uuel viisil õide puhkeb. Esialgu "järjekordseks ballaadiks" tembeldatud võistluslugu hakkab üha enamates ülevaadetes esile kerkima teistest eristuva palana. Ka Wiwibloggsi ekspertide analüüsis tuuakse välja, et suur ballaad mõjub värske ja kaasaegsena.