Teleajakirjanik Heelia Sillamaa traagiline kodu kaotamise lugu sai lõpuks suure, rasvase ja õnneliku lõpu!
Pigem õude lõpp kui lõputu õudus! Õnneks näib Heelia ning tema pisikese pere tulevik taas helge ja õnnelik!
Pigem õude lõpp kui lõputu õudus! Õnneks näib Heelia ning tema pisikese pere tulevik taas helge ja õnnelik!
Teleajakirjanik Heelia Sillamaa ja tema pisikest peret tabas märtsis saatusehoop, mida ei osanud pööraseimaski unes ette näha. Noor pere kaotas segastel asjaoludel kodu ning nende südamevalule elas kaasa ka suur osa Eestit, kes tekkinud olukorda mitmekülgselt hukka mõistsid.
Pere asus usinalt endale soetatud korterit renoveerima, kui ühtäkki ilmus allkirjaga eelisostuõgusest loobunud naise tptar, kes soovis alguses ema korterit renoveerima hakata ja saada ühiskasutuses olevast pinnast 60 sentimeetrit, et vannituba suurendada. Kuna Heelia ja teine naaber ei olnud sellega nõus, käis naabrinaise tütar Maarja välja 32 000 eurot ning tõstis sellega Heelia, tema elukaaslase ja tol sel hetkel kolmekuulise lapse tänavale. Ja seda vaid nädal enne eelisõiguseostmise perioodi täissaamist.
Olles endaga juhtunut ka avalikkusega jaganud, et keegi teine tulevikus südamevalust pääseda võiks, teatas Heelia, et on teinud kaasaga kokkuleppe seda juhtumit mitte enam meenutada ega jutuks tuua. Näib, et positiivsed mõtted on pere juhatanud helgemale rajale. Oma sünnipäeval jagas Heelia imetoredat uudist, et leitud on uus paik kuhu kodu luua.
"Kas teile tundub ka vahel, et kogu aeg on kellelgi sünnipäev, keegi jääb rasedaks, keegi abiellub, keegi jätab oma mehe maha ja kellelgi on nimepäev? Nii ei jäägi enda eluks üldse aega, muudkui õnnitle kõiki päevad läbi. Me siis mõtlesime, et anname oma uuest kodust minu sünnipäeval teada. Siis saavad kõik õnnitluste pealt kokku hoida! Piisab ühest "Palju õnnest" küll," kirjutas ta Instagramis.
"Tavaliselt jagan ma oma sünnipäevadel ikka traditsiooniliselt ilusat pilti. Keeran lokid pähe ja panen meigi peale. See aasta otsustasin hoopis vastupidise kasuks. Jagan teiega hetki meie argipäevadest. Pildid, mille oleme teinud enda lõbuks või vanematele saatmiseks. Sest tõtt-öelda on sel aastal need lokid ja muu glamuurne kaugele tahaplaanile jäänud."
"Ma olen hetkel täpselt seal, kus ma tahan olla - keset mähkmemägesid ja ehitustolmu. Nägu kaunistamas tumedad silmaalused ja rõõmsad naerukurrud. Südant hoidmas Peep ja Paul. Varsti näitame teile päris oma kodu täies hiilguses ja räägime kõigest lähemalt. Hetkel naudime aga sünnipäeva."
Kuigi Heelia arvates piisas vaid ühest õnnitlusest, näib see olevat paik, kus sõnadega koonderdama ei pea: palju õnne, palju õnne, palju õnne!