Jaaniöö ja jaanipäev on paljude jaoks isegi veel tähtsam, kui jõulud või isegi enda sünnipäev. Suvi on alanud ja inimestel on rohkem vabaaega, kui tavaliselt. Jaanipäeva paiku toimub Eestis ka väga palju erinevaid pidusid ja artistidel on käed tööd täis. Kuidas aga tähistasid jaanipäeva meie esivanemad?
Jaanipäev oli olulisel kohal ka Eesti rahvakalendris, kus see oli aasta kõige olulisem suvepüha. Saaremaal ja Muhumaal nimetatakse jaanipäeva leedopäevaks. Leedopäevale eelneva leedolaupäeva õhtul süüdatakse leedotuli, aasta kõige olulisem tuli.
Rituaalide kohaselt söödi jaanipäeval Sõira (Lõuna-Eestis), kohupiima, erinevaid piimatoite. Väga oluline oli muistsel ajal jaaniõlu ehk jaanikahi.
Jaanilaupäeva öösel on läbi aegade sõidetud ka paadiga, põletatud seal tõrvikuid või küünlaid.
Jaanipäeval soojenevad ka inimeste südamed ning nõnda nagu Koit ja Hämarik samanimelises muistendis, on vanarahva uskumuste kohaselt jaanipäev ka see hea õhtu, kus neidudel on võimalik unes enda tulevast kaasat näha. Meestele on see õhtu samuti väga hea võimalus näidata ennast parimana ja kindlustada see, et neiud just neid unes näevad.
20. sajandi algupoole peeti jaanitule suitsu tervendavaks, mistõttu oli tavaks juhtida piimakari ümber tule, inimestel aga lihtsalt käia läbi selle suitsuvine. Viimane juhtub lõkke ääres istudes tavaliselt nagunii ehk sellega vaeva nägema ei pea. Ida-Eestis oli levinud tava hüpata üle tule (peetakse pigem slaavi kombeks) ja Lõuna-Eestis tava ehtida lehmi ning inimesi pärgadega.
Tänapäeval muidugi enam suurt lõket ei tehta ja see on ka paljudes kohtades keelatud. Üldiselt grillitakse perega väljas, tehakse sauna ja einestatakse.
Sky.ee soovib kõigile turvalist ja ilusat pühadeaega!
