Helgi Saldo on reiviekspert, kes tutvustab ennast, kväär-kunsti ja räägib sellestki, miks peaks KUMU REIVile minema need, kes seal kunagi käinud pole.
Alustame kõige põhilisemast, aga ehk mitte kõige lihtsamast. Kes on Helgi Saldo?
Helgi Saldo on kuskilt idaeuroopa soomülkast pärit ilmutus, ühiskonna erinevate mädapaisete torkija. Helgi eesmärk on empaatia ja huumoriga vaadelda, kirjeldada — ning miks mitte ka lahendada — elus ja laval pingeid ühiskonna eri kihtide ja klasside vahel.
Kes on kväär-kunstnik? Milliseid sõnumeid kväär-kunst endas kannab?
Kväär on see, mis jääb heteronormatiivsest maailmakorrast väljapoole, sellest mida oleme harjunud aktsepteerima normina. Minu jaoks on kväär kunst elujaatus inimkonna surelikkusest ja ebatäiusest. See on kummastav, hirmutav, naljakas ja traagiline, mis mitte ainult ei vastandu tavapärasele ja mugavale, suhteliselt üheülbalisele kapitalistlikule mõtlemisele, vaid annab võimaluse muuta olemasolevaid norme ning jõuda võimatuni. Oluline oleks muidugi märkida, et kõik LGBT+ kunstnikud pole ilmtingimata kväärid kunstnikud või ei taha ennast selle määratlusega siduda.
Mil moel on LGBT+ kogukond seotud reivikultuuriga?
LGBT+ kogukond pole kindlasti ühene mass inimesi, kes jagaksid samu väärtuseid või nõuaksid samu asju, isegi kui me kõik vajame seda, mida iga ühiskonna liige - mõistmist ja tunnustust. Minu kogemuse põhjal on reivikultuur andnud ja annab inimestele võimaluse tunda ennast vabalt, uurida ja välja tuua iseendas tahke, mis mõningate meelest päevavalgust ei kannata. Kui laiem ühiskond sind mingil moel ei aktsepteeri — vähemuse või niisama veidrikuna — siis reiv võib olla väga kutsuv ja tervendav. Reivikultuuris on võimalik eksperimenteerimine, eufooria iseendaks olemisest ja kogukonnatunne, mida ma näiteks ühestki kirikust seni pole leidnud. Aga nagu ikka, on oluline elada võimalikult teadlikult ja vastutustundega iseenda ja teiste ees, reflekteerides oma kogemusi, et ennast mitte ära kaotada.
Mil moel saab subkultuure siduda traditsioonilises mõistes kõrgkultuuriga? Milline saab olla seesuguse seotuse tulem ja kas sellel on kunstiline väärtus?
Kunstiline väärtus on sellel, millele me väärtuse anname. Ma arvan, et eluterves kultuuris on "kõrgkultuur" ja "subkultuurid" pidevas sümbioosis, sest mõlemad kogemused on kellelegi kuidagi väärtuslikud, räägime me siis rämpskinost, reivinäitusest või galeriisse teibitud banaanidest. Hierarhiad tekivad paratamatult, oluline on neid pidevalt paljastada ja mõnikord ümber hinnata, olgu eesmärgiks võrdsus või vabadus või mis iganes.
Millised meened tood Kumu REIVile?
Lehvikud kannavad endas pikka ja huvitavat ajalugu, mis jookseb Hiina keisritest töölisklassi drag queenide ja palavate maade turismiärideni välja. Lehvikud kuluvad reividel aga alati ära, sest tihti hakkab tantsides palav. Lisaks ei tohiks neisse suhtuda kergekäeliselt ja kohelda neid nii, et nad ka kestaks! Öölinnapea mütsid on aga ilmselge vihje klubikultuuri poliitilisele olukorrale Tallinnas ja sobib kõigile, kes suudavad selle tiitli välja kanda.
Kes ja miks peaks tulema Kumu REIVile?
Kumu Reivile ja reivinäitusele võiksid tulla kõik, kes pole reivikultuuriga tuttavad ja need, kes igatsevad pidutseda ka kuskil mujal kui endistes tehasehoonetes. Süvareivijatele võib näitus jääda lahjaks, kuid samas annab see suurepärase sissejuhatus sellest, mil moel reivikultuuri kontekstualiseerida ja lahata. Ma julgustaks inimesi katsetama ja võtma kogu Kumu REIVi programmist osa. Mitte olema vaid välisvaatlejad, vaid päriselt end korraks vabaks lasta ja tajuda kõike selle sündmusega kaasnevat.
Sündmusest saavad osa võtta kõik, kel olemas COVID-19 läbipõdemistõend või vaktsiinipass. Kohapeal on võimalik teostada ka kiirteste hinnaga 10 EUR.
Rohkem infot ja sündmuse täpne ajakava on leitavad SIIT.
Pileti reivile saab lunastada Ticketerist SIIT.
