Naise sõnul on ta elus olnud aeg, kus ta arvas, et ei tahagi peret luua. “Ütlen ausalt ära, et väikesest peale oli minu mentaliteet see, et ma ei taha lapsi ega abielluda jne. Aga see tuli lihtsalt sellest, et mul polnud kunagi eeskuju ja kõik suhted, mida mina nägin kõrvalt, olid väga mürgised ja ma mõtlesin alati, et miks nad veel lapsi ka saavad,” selgitab Jaanika omapostituses.
“Minu jaoks oli alati mõte, et laps on väga suur vastutus, mitte pluti-pluti ja sul peab olema väga hea suhe oma kaaslasega juba enne lapse saamist ja isegi kui suhe katki läheb, ei kisuta last sinna sisse. Ma pole kunagi saanud aru sellest, kui keegi ütleb, et peavad lapse pärast koos olema. See on kõige haigem asi maailmas. Kui suhe ei toimi ja teil on laps, peab just kiiremini lahku minema. Laps on õnnelik, kui vanemad on õnnelikud,” selgitab ta.
Ta tunnistab, et kartis, et teeb väga palju vigu. “Me oleme väga palju õppinud oma vanematelt ja elust enesest, kuidas olla ja mitte olla. Tean, et oleme targemad, meie suhe põhineb väga pikal ja sügaval sõprusel ja ma ei teeks mitte kunagi seda teekonda kellegi teisega läbi. Nüüd võin öelda, et ootan väga seda aega ja ei jõua oodata, et saaksin kasvada koos enda puuksuga ja teda õpetada ja toetada ja talle pinda käia.”