ToomasPuna
Eesti Laulu ja Eurovisioni kajastuse aitab Sky.ee portaalil lugejateni tuua Nissan Micra Fakto Autost. Autosõit ja muusika on alati olnud suured sõbrad. Nii küsisime ka Eesti Laulu finalistidelt, mida nad autos kuulavad?
Tuleb välja, et mitmed lugude autorid käivad oma muusikat testimas just autostereost! Ja lisaks kuulatakse raadiod, et sealt enda laulu tabada. Seega on auto neile nagu töövahend!
Kui sõidame, siis mängib tavaliselt kas minu või õe playlist. Kui minu oma, siis house, chill-pop või hoopis punk. Väga seinast seina. Õele meeldib popmuusika. Või pigem selline indie-alternatiiv. Kui roolis on minu issi, siis on kantri- või ladinamuusika.
Inga: Üldiselt kuulan autos hoopis Spotifyd. Kuulan seda, milleks parasjagu tuju on. Aga nüüd ma hoian koguaeg raadio lahti, et äkki kuulen oma lugu ka. Paaril korral on see õnnestunud. Hea tunne on, kõhust käib väike jõnks. Ja siis ei tule autost välja enne, kui lugu on läbi, see on selline kohtu seadus.
Kermo Hert: Mina kuulan seda, mida oleme oma stuudios teinud. Kuulangi esmalt, kuidas ta autos kõlab ja mis meeleolu tekitab. Siis saab seda hoopis teistmoodi tunnetega kuulata kui oled liikluses, sõidad ringi ja vaatad kuidas mõjub. Uut materjali on huvitav kuulata just autos.
Margus Piik: Üldiselt ma kuulan raadiot, aga praegu siin Eesti Laulu pöörises ma tõesti pigem vahetan kanaleid ja mõtlen, kust võiks meie lugu kuulda. Üldiselt kuulan ma ka ikka loo järgi, kui ei meeldi, siis vahetan kanalit.
Hetkel kuulan väga palju Ameerika lauljat Jon Bellioni. Tal on selline popilik kõla, aga see meeldib mulle väga. Ma jään tavaliselt hästi pikalt ühe artisti juurde toppama ja kuulan neid ilmselt liiga palju järjest. Aga alati jõuan ringiga tagasi vanade heade klassikute juurde - 10 CC, The Beatles, Scarlet Pleasure, Flake.
Kerli: Mul on selline makk, mis otsustab, kas ja millal ta tööle läheb. Seal on mingi väike juhtmete probleem. Aga need õndsad korrad, kui ta otsustab tööle hakata, siis tavaliselt kerin raadiojaamasid seni, kuni tuleb miski, mis mulle meeldib.
Egert: Esiteks sõidan suhteliselt vähe autoga. Kui sõidan, siis tavaliselt kuulan mingit lugu, mis parasjagu stuudios käsil on.
Kerli: Isennast kuulad?
Egert: Ei, noh, Kerlit ikka. Iga loo juures ilmnevad erinevad nüansid, kui neid erinevates kohtades kuulata. On väga palju keskkondi, kus inimene muusikat tarbib. On oluline aru saada, kuidas lugu autos kõlab. Kerli lugu ma olen küll vist sada korda kuulanud.
Kerli: Ma ise olen küll vist mingi kolmsada korda kuulanud. Kui oma laulu kuulen, siis pigem on alati analüüs, et kuidas lugu läbi raadiokompressorite kõlab.
Egert: Kui kuuled enda tehtud lugu, siis üritad ümber olevatest autodest vaadata, et kas nad kuulavad sama jaama ja millised nad seal autoroolis on. Kas on tuimad või rõõmsad?
Emily: Raadiot või Spotifyd.
Andrei Zevakin: Pigem vist ikka Spotifyd.
Igor Volhonski: Nüüd oleme rohkem raadiot kuulama hakanud, et ikka enda laulu ka kuulda.
Andrei: Kuulan ja mõtlen, ah sealt oleks võinud ikka muuta ja sealt oleks võinud teisiti teha. See on alati esimene mõte, aga tegelikult on see hästi lahe tunne, et meie muusika on kaugemale jõudnud kui meie stuudio.
Emily: See on hästi suur unistus olnud, oma lugu raadiost kuulata. Kuulad ja kuulad ja ühel hetkel jõuabki kohale, et jou, kuule, see oli minu unistus kunagi. Kui see moment tekib, siis tuleb selline külluslik ja väga tänulik tunne.
Autos kuulan alati bluusi. Lemmiklugu ei ole, aga ma otsin Youtubest üles ühe kindla mixi. “Relaxing Blues Sounds 2015”, kui ma ei eksi. Meie elud on niivõrd kiired. Minu jaoks on bluusi kuulamine ideaalne hetk puhkamiseks. Autosõidud ja õhtused ajad enne magamaminekut on selleks suurepärased.
Mina kuulan väga palju sellist gospelmuusikat ja selliseid lugusid, mida ma ise kaasa laulan. Kuulan väga palju enda asju ka. Tavaliselt siis, kui olen midagi kirjutanud. Lähen õhtuti ja öösiti väga tihti autosse, kuulan ja kujutan ette, kuidas ma midagi tegema peaks või kuidas ma mingit asja esitaks.
Auto on väga paljuski töövahend.
Kuulan raadiot, lemmikulugu mul pole, sest mulle meeldib, kui mind üllatatakse. Näiteks mõni vana lugu, mida pole ammu kuulnud ja see tuleb ootamatult esile. Kui enda lugu kuulda, siis see toob naeratuse näole!
Tanja: Vaikust.
Indrek: Lapse karjumist!
Birgit: naerab Tegelikult vaikust hoopis, jah. Meil tegelikult on bändis kaks inimest, kes üldse autoga ei sõida. Aga me ei ole keegi sellised, kes läheksid oma playlistiga kuskile autosse muusikat mängima. See on meie jaoks ikkagi sõiduvahend punktist A punkti B.
Tanja: Kui stuudios töö käib, siis Timo läheb hästi tihti ja kuulab auto kõlaritest, kuidas lugu kõlab. See on ikka ka vajalik koht, kus muusikat kuulata.
Birgit: Kui meil on pikad sõidud, siis ikka toksime erinevaid raadioid ja kuulame, et kursis hoida, mis uusi lugusid mängitakse.
Timo: Kõige rohkem kuulamegi muusikat siis, kui oleme oma tuurbussiga kuskile teel. Siis kuulame uut materjali läbi. Ja kuulame ka konkurente ja Spotyfis on reede ju uue muusika päev.
Autos kuulan raadiot, tihti klassikalist muusikat. Mulle meeldivad Michkel Jackson, Freddy Mercury ja Sam Smith.
Kristjan Ruus (loo produtsent): Mina tegelikult ei kuulagi autos raadiot, vaid hoopis kasutan mõnda striimimisplatvormi, näiteks Spotifyd. Žanriliselt mängivad rohkem hip-hop’ ja r’n’b ja räpp.
Kadi: Mina olen täiesti TOP 40 kuulaja. Ja kui seal pole parasjagu One Republicut või Sam Smithi või kedagi sellist, siis kuulan neid lihtsalt lisaks. Muidu olen ma ikka selline raadiotüdruk.
Miks mitte testida oma tulevast laulu just Nissan Micras? Uuri lisa Fakto Autost!
