Kuigi žüriile hindamiseks on koostatud Eesti Fonogrammitootjate Ühingu poolt soovituslik nimekiri artistidest, kes on viimase aasta jooksul välja andnud singli, albumi või muusikavideo, siis on igal žüriiliikmel õigus lisada hääletussüsteemis igas kategoorias kuni kolm kandidaati, kes vastavad kandideerimise üldreeglitele.
Pandre tõi välja, et žüriile esitatud soovituslikus nimekirjas on tänavu üle 160 albumi, mis kandideerivad kategoorias Aasta album, Aasta parim laul kategoorias võistleb üle 200 laulu, ning üle 200 muusikavideo konkureerib tiitlile Aasta muusikavideo.
Kogu hääletamine käib kahes hääletusvoorus spetsiaalselt väljatöötatud programmi abil, mis võimaldab kandideerivaid teoseid kuulata ning anda punkte ühele kuni kolmele parimale kandidaadile. „Kuna žüriiliikme töö on väga mahukas, siis oleme muutnud protsessi võimalikult lihtsaks ja mugavaks, et muusikaspetsialistidel oleks jätkuvalt huvi parimate väljaselgitamises kaasa lüüa,“ sõnas Pandre.
Teises hääletusvoorus valivad žüriiliikmed parimad esimese hääletusvoori parimate seast, mille alusel selguvad nominendid ja võitjad.
Danel Pandre rõhutas, et žürii liige ei tohi anda häält endaga seotud isikule, vaid peab valima enda hinnangul parima kandidaadi, hinnates kõiki kandidaate võrdsetel alustel. „Eesti muusikatööstus on küllaltki väike, mistõttu võib tekkida olukord, kus üks artist või produtsent on seotud mitme artistiga. Selleks, et mäng oleks üdini aus, oleme välistanud enda poolt hääletamise,“ selgitas Pandre.
Ta lisas, et žürii liige ei pea ilmtingimata andma häält ka kõikides kategooriates, vaid ainult neis, milles ta end tõesti eksperdina tunneb ning kandideerivaid albumeid hästi teab.