Kopli tänav on praeguse Tallinna ühe suurimaks tuiksooneks. Balti jaam, Telliskivi Loomelinnak ning paljude linlaste unistuste kodud on just seal. Aadressil Kopli 38 veetis oma esimesed eluaastad ja tegi ka esimesed muusikalised katsetused nüüdseks end legendi staatusesse töötanud muusik, räppar ja paljude suur eeskuju Genka ehk Henry Kõrvits.
Praegusest idüllilisest puumajade ja uusarenduste rajoonist on Genkal hoopis rajumad mälestused kui seal näiteks viimase kümne aasta jooksul elanud inimestelt. Lilled korvis, rattaga läbi rajooni vurades tekib igavese suve tunne, õndsus ja terviklikkus õhkub igast tänavakivist.
Genka mälestused sarnanevad hoopis igavesele talvele. Lugusid jutustades jalutame mööda mälestusteradasid käesoleva talve kõige külmemal päeval: -22 kraadises pakases.
Genka / Madis Sinivee
Telliskivi trammipeatusest sai noore Henry jaoks alguse hirmujooks, pannes igal päeval küsimuse ette: kas täna õnnestub piisavalt kiiresti joosta, et terve naha ja kõikide oma asjadega koduni jõuda?
"Sellel ajal üldse meeldis inimestel teistelt vahvaid asju ära võtta nagu raha, jalatsid, joped. Pidid olema valvel. Tulin trammilt maha ja kiirendasin sinna nurga taha. Mõnikord sain pakku, teinekord ei saanud ka," tunnistab ta.
"Hirm oli reaalne, sest neid kordi ei olnud vähe, kus sind kinni peeti, võeti raha või tossud jalast ära või pidi kellegi eest ära jooksma. Tõstmine oli igapäevane. See oli igapäevaelu, millest lõpuks enam mingit numbrit ei teinudki," kirjeldas muusik.
Saade “Minu Kalamaja Genkaga”
Esimesed räpikatsetused sündisid samuti Kopli tänava majas, kus koos klassivennaga patjade, akustilise kitarri ja trummipulkade abiga treiti valmis pala, milles noormehed olid võtnud radikaalse seisukoha, et lennukid on halvad.
"Olin suvel maal ja käisin vanaemaga karjamaal. Osad kadakad olid pruuniks läinud ja küsisin, et mis värk on. Meil oli kõrval vene sõjaväe lennujaam ja Vene reaktiivlennukid sõitsid üle. Vanaema ütles, et nad viskavad rämpsu alla ja saastavad ja sellepärast ongi kadakad pruunid. Ja siis mõtlesin fuck that shit - lennukid on halvad!"
Saade “Minu Kalamaja Genkaga”, Genka, toimetaja Kadi-Maarja Võsu / Madis Sinivee
Esimese inglise keelse kasseti peale on jõudnud rida õõvastavast vaatepildist, mis avanes noore muusiku silme ees ühel hommikul köögiaknast välja vaadates. "Vaatasin aknast välja, mingi kutt lamas vereloigus. Veri auras. Mina vaatasin, et mis värk on!? Ja siis jooksis mingi koer sinna ja hakkas vereloiku limpsima. Ma lihtsalt mõtlesin: sellises kohas elangi siis? OKEI!" ägestus ta.
Saade “Minu Kalamaja Genkaga”
Lisaks sellele, et kodutee osutus tihti ohtlikuks, ei olnud ka kodus lõplikult turvaline. Mitmel korral püüti nende peret röövida. "Meil oli kaks autot, 08 ja 05. Iga kord pidi 05 vastu teist parkima, et 08 ära ei varastataks. Pedaalid ja rool lukku. Kui ema tuli töölt koju, siis mina pidin iga kord akna pealt vaatama, et kõik oleks okei," selgitab ta hinnalise vara üle valvamist.
"Ükskord tulid mingid tüübid, koputasid aknale, et tee lahti ja istu kõrvale. Ma haarasin kohe köögist noa ja jooksin alla, aga õnneks tüübid panid juba minema. Ma ilmselt poleks selle noaga hakkamagi saanud," kirjeldab ta 16-17 aastaselt juhtunud kõhedat seika.
"Toredaid asju oli ka ikka, aga need on lihtsalt asjad, mis meelde on jäänud," lisab ta.
Avameelses ja isiklikus kodutänava tuuris viib Genka Sky.ee paika, kuhu jooksis Kaitseingliga võidu ning oleks kuulitabamuse tõttu peaaegu jätnud oma elu. Mis päästis noore muusiku hukatusest ning kas Henry tahtis suureks saades olla nagu Genka: vaata videot artikli päisest!
