Gerd Kanter - 13 kordne Eesti meister, 11 kordselt medalitega pärjatud suurtelt rahvusvahelistelt tiitlivõistlustelt ning olümpiakulla auväärt omanik. Näib, et nõnda kirkast karjäärist mahatulek võib olla omamoodi karm.
Gerd tunnistab, et kolm aastat tagasi taandus ta tippspordist ning naudib pereelu. Igatsust ajakirjanike poolt punaseks köetud telefoni järgi pole, kuid kutsetele esineda televisioonis või pidada maha mõni mõistlik intervjuu, ta risti ette ei löö.
Kolleegidele elab ta endiselt kaasa ning hoiab nende tegemistel silma peal, kuid sisemine kripeldus, et tahaks ise ja tahaks paremini on mehest pigem kadunud. "Kuskile tuleb vana eluga joon vahele tõmmata ja see jutt, et oh, küll mina oleks ikka paremini teinud, enam ei päde," selgitas ta.
Tänavu astus esimesse klassi Gerdi poeg, mis ka vanemate elurütmi omajagu raputanud. Koos pojaga tuleb igal hommikul kell 7 ärgata ja õhtul kodus lugemist harjutada. Sportlase poeg juba sünnib paljude inimeste kujutelmas piltlikult öeldes hantlid käes, kuid Gerd tahab, et poeg võiks ise oma elutee valida.
"Üritan last suunata aktiivsele liikumisele ja kui tal võidu ja sportlase tahet on, peab ta ise selle tee leidma. Mina teda kindlasti sunni," selgitas Gerd. Küll aga näib, et pojal võiks varakult hoopis finantsäris karjääri olla.
"Poeg ükspäev rääkis valikuid, kelleks ta tulevikus saada võiks. Üks neist oli arhitekt ja ka sportlane käis jutust läbi. Uuris siis minult ja tundis huvi, et sport on äge küll, aga kas seal raha ka teenida saab?" naeris mees. Olles pojale selgitanud, et piisava pingutamise ja heade tulemuste najal on võimalik ikka ära elada, noogutas väikemees asjatundlikult: "No siis peab ikka edasi panema!"
Kuula intervjuud Gerd Kanteriga, milles selgub, millise spordiala on sportlane kettaheite asemel kavasse võtnud, milline on tema argipäev ja mitu viset on ta oma eluaja jooksul teinud!