Stseen nagu klassikalises filmis! Pisarais naine nõuab selgitusi: “Miks sa mulle nii tegid? Mis läks valesti? Kuhu su armastus üleöö kadus?” Mees niheleb, nagu istuks palavatel kartulitel, põrnitseb mornilt ja pobiseb, et ta ei taha sellest rääkida. Appi, kui väga tuttavlik, oli mu esimene mõte “Vallalise kaunitari” skandaalset järelüritust jälgides.
Kallis BSH!
Tunnistan ausalt, et ma pole näinud “Vallalise kaunitari” ühtki osa ja sina oled mulle ainult kõmumeediast tuttav kaunis nägu, aga kui lugesin pärast saate finaali uudiseid ja pealkirju, oleksin nagu kogu aeg su kõrval olnud. Tahtsin sind lohutama tormata. Ära nuta! Sa ei ole üksi, tüdruk.
Sul vedas, et unelmate prints, šarmantne noorpoliitik Hendrik üldse seal üritusel istus ja midagigi pobises, mitte ei blokeerinud su numbrit, proovides teeselda, et sind tema elus kunagi ei olnudki. Kust ma tean? Taolisi Hendrikuid on kohanud iga naine! Kui Hendrik ei ole juhtunud sinuga, on temasugusega lähedalt kokku puutunud mõni sõbranna. Jah, taolised isendid liiguvadki meie hulgas karistamatult ringi ja trambivad armastust otsivate naiste südameid puruks. Nad püsivad oma tsüklis muutumatult nagu pesumasin. Uus suhe, uus täpselt samasugune lõpp. Täiesti õiglane on igaüks neist avalikult läbi röstida. Tubli! Niisuguste meeste nimed tulebki punases kirjas üles riputada.
Hendrik oli üritusel kohal muidugi ainult sellepärast, et ta oli produtsentidega sõlmitud kokkuleppe kohaselt selleks sunnitud. Võin kihla vedada, et kui ta oleks saanud, oleks ta lihtsalt kadunud.
Aitäh, oli tore, ärme rohkem suhtle!
Taoliste härrade puhul on kõige kurvem, et murtud südamega naine hakkab endas urgitsema. Kas tegin midagi valesti? Olen ma ise vale? On minus midagi eemaletõukavat, et sõna lausumata minema tormati? Kui oled suhetes varem haiget saanud, mõjub see eriti laastavalt ja süda võib lukku minna. Tunned end alaväärse ja lolliks tehtuna.
Kui hakkaksid asja lähemalt uurima, avastaksid raudselt, et oled üks paljudest ja mees on samamoodi käitunud oi kui palju kordi. See pole isiklik. Täiesti mõttetu on end peksta. Kuigi see kõlab halvasti, olid sa kõigest ettur malelaual, võinuksid olla ka suvaline Pille või Maie, blond või brünett, pikk või lühike, peotüdruk või vaikne raamatukoi. Vahet ei ole. Sa lihtsalt juhtusid talle ette sattuma. Rohkem vigu sa tõesti ei teinud.
Mul juhtus kauges nooruses selline lugu. Tutvusin mehega ja kõik arenes tormiliselt: mind aina kiideti, kui erakordselt ilus, tark ja vaimukas olen; tehti mitmetunniseid telefonikõnesid ja külvati imetlusega üle. Loomulikult tekivad siis suured lootused ja hakkad pulmakleidist unistama. Tunned end nii-nii erilisena. Mõtled, et ah see siis ongi see - armastus esimesest silmapilgust, mida tuleb ette ainult üks kord elus. Hõljud õhkkergena pilvedel, kuni ükspäev saad jahmatavalt külmas toonis sõnumi: aitäh, oli tore, aga ärme enam rohkem suhtle. Kõik! Rohkem mitte ühtegi sõna. Su kõned vajutatakse kinni. Sõnumitele ei vastata.
Kui oleksin järele mõelnud, oleks mulle ehk kahtlane tundunud, et keegi nii lühikese aja jooksul ennast ja mind roosasse armu-udusse nii sisse mässib. Me ju ei tundnudki veel teineteist! Paari nädala või isegi kuu jooksul saab nii meeletult armuda ainult enda ettekujutusse, lootustesse ja ootustesse, mitte tegelikku inimesse. Tagantjärele targana tean, et selline käitumine on nn lovebombing, mis on nartsissistliku isiksusetüübi suhtemustri osa. Jumaldavad komplimendid, kingid, lilled, luuletused… See minu tüüp oli muide tuntud mees ja mida ambitsioonikamad nad on, seda tõenäolisemad on kahjuks ka nartsissistlikud kalduvused.
Vanem kui maailma ajalugu
Kuulsin oma tüübist uuesti mõned aastad hiljem, kui ta oli ühele naisele tite teinud ja siis samamoodi külmalt ja julmalt sõnagi selgituseks pakkumata jalga lasknud. Järgmine uudis tuli 25 aasta pärast. Mulle kirjutas sotsiaalmeedias naine, kellega tüüp oli suhet üritanud ja mind talle taga rääkinud. Ka nende lugu lõppes inetult ja kuhu see petta saanud naine mujale ikka pöördub, kui eelmise ohvri juurde. Siis sain teada, milline õudne ahistaja olin neid selgitusi taga nõudes olnud. Läksin sisimas keema ja kirjutasin Facebookis mõistukõnelise postituse “Härra Rott”. Sain kohe tohutus koguses vastukaja.
Maailm on neid “rotte” pungil täis. Esimene “rott” piinas naisi küllap juba kiviajal. Ma ei tea, Brigitte, kas sa noorema inimesena oled näinud minu põlvkonna hitti “Seks ja linn”, aga seal sattus peategelane Carrie ühe kirjanikuhärra otsa, kes jättis ta maha märkmepaberilipikuga. Legendaarne post-it’i- mees, guugelda ja saad aru, millest räägin: pärast ilusat ööd tühjas voodis ärgates leiab Carrie peeglile kleebitud kollase lipiku kolme lakoonilise reaga “Anna andeks. Ma ei saa. Ära vihka mind.” Kogu moos! Paberike vallandab Carries raevuhoo ja ta pühib laualt põrandale eelmisel õhtul kingiks saadud lilled.
Hiljem seda arusaamatut hülgamist tohutult põdedes kuulutab Carrie selle tüübi sõpradele, et lahku saab minna ka inimlikult. Selgitusi jagades. Mille peale sõber vastab, et kahjuks pole see võimalik, kuna maha jäetud naisest saavat “psühhobitch”. Mehed ikka nii õudselt kardavad seda “viimast jutuajamist”!
Kas selgitust on ikka vaja?
Olen aru saanud, et sa, Brigitte, ei oleks Hendrikut avalikult praadinud, kui oleksid soovitud selgitused saanud. Aga kas see ikka oleks midagi paremaks teinud? Mul on oma pika elu jooksul olnud “au” suhelda ka teist tüüpi nartsissistiga: sellisega, kes armastas tundide kaupa jahuda. Kui meie suhe lõppes, tegi ta mulle kümme kõnet päevas ja tahtis muudkui analüüsida.
Usu mind, sellest ei olnud mingit abi. Kogu sellest pikast jorust ei tulnud välja, et ta oleks kunagi minusse süvenenud. Kõik need õigustused ja põhjendused olid läbini ennastimetlevad ja eluvõõrad. Mõistsin, et põhimõtteliselt olin välja mõeldud tegelane tema kirjutatud seebiooperis.
Soovitan sul käsiraamatuid lugeda, podcaste või Youtube’i gurusid kuulata, sisestades otsingusse märksõnad nartsissist ja gaslighting. Algul võib olla valus, kui teada saad, et “ilus ja eriline” olid põhimõtteliselt tema haigustunnused ja sa olid osa psühholoogilisest mustrist, aga veidi aja pärast hakkab kergem. Sa ei lähe enam lihtsasti õnge. Ja kui tahes murtud poleks su süda, alati leiad uue. Alati!
Noorpoliitikule ütlen, kah elukogemusest, et naisvalijad ei andesta. Kui su eesmärgiks oli televisioonis oma nimi ja nägu tuntuks teha, valisid vale saate. Muide, “Seksis ja linnas” oli Carriel põgus suhe ka ühe poliitikuga, keda, nagu härra Hendrikutki, häiris lõpuks, et naisel oli avalik leheveerg, mis rääkis seksist ja suhetest. Poliitik värises oma kuvandi pärast ja jättis seetõttu Carrie maha. Järgmises veerus pani Carrie kättemaksuks kirja kõik mehe imelikud seksifantaasiad. Mõjuisikust naine on ohtlik küll, eriti argpüksidele, kellel on palju varjata.
