Sisulooja ja muusik Martti Hallik tähistas 18. jaanuaril tähendusrikka numbriga sünnipäeva. Väidetavalt algab tõeline elu just 30ndates. Sky.ee uuris sünnipäevalapselt, kuidas äsja saabunud uus eluaasta teda kohtleb.
Möödunud ja käesoleva aasta sünnipäevad olid paljude jaoks tavapärasest erinevad. Ära jäid traditsioonilised kohtumised pere või sõpradega või tuli loobuda iga-aastasest reisist meelispaika. Ka Martti jaoks kulges tähistamine tavapärasest pisut rahulikumalt, kuid tunnistab, et pole tegelikult eriti kunagi väga suurt möllu ette võtnud. "Ma ei ole üldse tähtpäevade inimene," kirjeldab ta.
Ebatavaliste muutuste kiuste on meil palju lõbusaid ja toredaid mälestusi varasemast. "Kui nüüd natuke mõelda, siis esimese asjana tuleb meelde mu 25. sünnipäev, kus absoluutselt kõik sellel hetkel tähtsad inimesed olid end ära mahutanud tolleaegsesse korterisse," muigab ta.
"Beyond Beyond tegi vist isegi mu elutoas kõigile etteaste ja sealt edasi sai kuulda Joosepit (Järvesaar -toim.) vanu Bedwettersi lugusid laulmas. Peo lõpuks oli vets umbes ja hommikul tuli toruabi kutsuda," meenutas Martti naerdes üht meeldejäävaimat sünnipäevapidu.
Kõige rohkem oleks ta soovinud ka tänavu võtta vastu oma sünnipäev Ameerikas. Just seal olles sai ta ühel aastal oma päeva eriti muhedalt veeta: "Rentisin kollase Mustangi, millega siis Florida vahel mõned päevad katus maas sai sõita."
Kui uurida, millised on noormehe jaoks traditsioonid, mida igal sünnipäeval kindlasti läbi viib, siis vastab ta naerdes: "Ennast kerra tõmmata ja hoiduda kõigest". Tegelikult tunnistab ta, et erilisi traditsioone tal olnud ei ole, kuid on üritanud igal sünnipäeval mõnda teist riiki külastada. Kui see oleks olnud võimalik ka tänavu, oleksime leidnud ta USA-st.
Pärast keskööd kiputakse sünnipäevalapselt lõõpides küsima, kas "vanadus" juba tuli, või kas tunne kuidagi eelnevast erinev on? Martti tunnistab, et kuna sel esmaspäeval sõudis ta suisa uude kümnendikku ja vahetusid mõlemad numbrid, oli ootusärevus tavapärasest terake suurem, aga see oli ka kõik. "Mingit teist tunnet kahjuks küll ei tundnud," sõnas Martti
"Ilmselt sellepärast, et olin ennast juba varakult valmis seadnud, et nüüd see tuleb. Ja ilmselt olen ka juba pooled oma kriisid kahekümnendate teises pooles läbi põdenud," muigas ta. "Ma arvan, et tänu tööalasele loovale valdkonnale aitab see mul säilitada suhte enda olemusega, millest tulenevalt ei teki mul soovi, et midagi peaks minu juures muutuma," on noormees jõudnud iseendas selgusele ega tähtsusta vanusega kaasnevaid muutusi üle.
Suurim õppetund ja midagi, mida tahab teha teisiti kui täiskasvanud, kelle seltskonnas ta üles kasvas on tõeliselt üllas. "Kuna ma ise noorena tundsin väga tihti, et minust ei saada aru, siis tihtipeale üritangi ise jälgida ja mõista tänapäeva noori, sest miski ütleb, et selles nooruse uljuses on mingi võlu, sest need otsused pole varjutatud liigse turvalisusega," sõnab ta.
"Laps enam olla ei tahaks… oma raha omamine ja teistest sõltumatu olla on kõige parem tunne!" hõiskab Martti.
Kui uurida temalt, kas vanus on pelgalt number, on Marttil küllaltki silmiavav ja ebakonventsionaalne vastus: "Ma ei tunne, et peaks midagi põhjendama, sest numbrid on väga tähtsad asjad meie maailmas. Kõik töötab ju peamiselt analüütikal. Seega kõige tähtsam ongi siinkohal numbritega sõbraks saada."
