Eesti ühiskonnas on viimasel ajal tugevalt esile kerkinud diskussioon võrdõiguslikkuse ümber. Kuigi paljud probleemi ei näe, kogevad paljud ka oma töökohustusi täites alavääristamist. See pole aga üheski olukorras õigustatud, isegi kui tundub, et teine inimene on liiga noor, või rumal, et sinuga samale pulgale küündida. Teleajakirjanik Anna Pihl räägib oma kogemustest.
EFTA galale eelnevalt külastasid nomineeritud naisajakirjanikud Keili Sükijainen ja Eeva Esse telesaadet "Hommik Anuga". Muuhulgas tuli jutuks ka see, kui keeruline on olnud ennast eelarvamustest priiks murda ning noore kauni naisena tõsiseltvõetav olla. Mõlemad naised tunnistasid, et on tundnud intervjueeritavate poolt alavääristamist ja diskrimineerimist nii soo kui vanuse põhjal.
Nii Keilil kui Eeval on kogemus, et enese tõsiseltvõetavamaks tegemiseks on nad proovinud kanda rangeid musti prille, või riietunud tavapärasest teisiti, et mitte kogeda negatiivset suhtumist.
EFTA galalt noppis auhinna ETV saade "Esimene stuudio", kus astub saatejuhina üles ka "Pealtnägijas" kaasa lööv särav ja silmapaistev teleajakirjanik Anna Pihl. Tänavu 30. sünnipäeva tähistav naine tunnistab, et peab sellist suhtumist tihti tundma ka praeguses töös. "Pean kurvastusega ütlema, et siiani on, ajakirjanikuna, olles noor naine, alavääristamist soo ja vanuse baasil."
"Just “Pealtnägija” töös on seda kõige rohkem tajuda. Kui meil on mõni väga uuriv teema ja läheme kellegi sellistesse saladustesse, millest nad ei tahaks rääkida, siis on mulle küll öeldud, niimoodi hellitavas vormis "Annakene, mida sina ka tead", või "sa polnud sellel ajal veel täiskasvanugi"," kirjeldab ta.
"Ma püüan seda mitte väga tõsiselt võtta ja mul on aja jooksul tekkinud nipp, mida soovitan ka teistele naisajakirjanikele: kui keegi ütleb mulle "Annakene" ja seal teisel pool on näiteks Juhan, 40, siis ma ütlen talle vastu "Juhanikene". Siis ta saab aru kui jabur viis on kedagi niimoodi nimetada," muigab ta.
Aga äkki on hoopis teadmiste ja võimete alahindamine salarelv, kui ei osata oodata, ega ette valmistada? "Ma tahaks loota, et see toimib mõnikord ka niipidi. Noore naisajakirjanikuna võib olla see trump, et tundud ohutum kui teada-tuntud keskaealine ajakirjanik ja kui sa teed oma asja sama hästi kui mõni keskealine, siis see võib-olla tõesti tuleb kasuks," arvab Anna.
Anna on haridust omandanud ka Inglismaal, kus vanus määrab millised ametid üldse kättesaadavad on, ükskõik kui töökas või andekas sa oled. "Mul on hea meel, et Eestis on võimalik väga noorena teha väga ägedaid asju. Inglismaal pead ennast üles töötama aasta-aastalt ja vanus on seal takistuseks. Sa ei saa liiga kiiresti liiga kõrgele jõuda. Eestis seda ei ole ja minu meelest on see väga äge!" avaldab Anna võrdsete võimaluste eksisteerimise üle headmeelt.
