“Kui me viimast hooaega esitlesime, siis mitu inimest ütlesid: “Ai, jälle nii naljakas, ärge veel lõpetage!“. Aga just see ongi õige hetk otsad kokku tõmmata – kui asi veel töötab,” ütleb Karl Kermes, kelle sõnul oli viimase hooaja tegemise ajal kogu meeskonnal tunne, et nüüd on aeg.
Vabadus lasta minna
Kermese jaoks oli viimane hooaeg eriline ka isiklikus mõttes. Ta tõdeb, et lubas sel korral meeskonnal töötada ilma, et sekkuks – ei peas ega platsil. “Lasin vabaks. Ja kõik õnnestus,” ütleb ta rahulolevalt. Režissööritooli istus taas Franz Malmsten, kellele see oli
teine järjestikune hooaeg. “Franzuga on tõeliselt äge töötada. Mitte et teistega poleks olnud, aga temaga on kohe mingi eriline koostööklapp,” kiidab Kermes.
Viimase hooaja värskus tuli ka sellest, et asukoht viidi Laagrist üle Roheauto värskesse esindusse ja projektiga liitusid uued näitlejad. Vürtsi lisas näiteks see, et Evelin Võigemast võttis üle ekskaasa Priit Võigemasti rolli. “Võtted olid mõnusad, oli suve lõpp ja hea ilm ning kogu protsess oli hästi tasakaalus. Selle pundiga võiks ükskõik mida teha – olgu uus sari või mõne tegelase põhjal spinoff.”
Kaamerasse öeldud hüvastijätt
Hooaja viimane episood tehti teadlikult küsimärgi asemel punktina. “Tahtsime n-ö endal ka võimalused edasi tegemiseks ära lõigata. “Alo” meeskonnaga on kaamera alati kaasas käinud ja viimases episoodis saab nüüd näha seda hetke, kus Tõnis Niinemetsa nimitegelane
lõpuks päriselt ka selle kaamera poole pöördub ja ütleb, et lõpetame selle pulli ära. Ja siis me lõpetamegi,” kirjeldab Kermes. Samas ei välista ta, et Alo maailmas võiks kunagi veel midagi sündida: “Kui keegi tuleb ja on piisavalt motiveeriv, siis... miks mitte.”
“Alo” aastate pärast
Karl Kermes ütleb, et „Alo“ suurim tugevus on inimlikkus ja südamlikkus. “See sari puudutab. Seda armastavad nii täiskasvanud kui ka lapsed. Karakterid on ausad ja äratuntavad. Ja ta on saanud laia levi erinevatel platvormidel ja telekanalitel. Kui sa tahad midagi head ja sooja naeruteraapiaks vaadata, paned “Alo” käima. See on ajatu nagu “Friends”,” ei ole Kermes kiitusega kitsi.
Isiklik lemmik on Kermesel Viljo tegelane – Priit Võigemasti kehastatud väikekodanlik ja enesekeskne ülemus. “Ta on läbi nende aastate siiani täpselt sama sõge. See, kuidas ta endale ja teistele valetab, on nii üldinimlik. Me kõik teeme seda vahepeal halvimatel aegadel.
Ja just see teebki ta ausaks tegelaseks,” ütleb Kermes.
Uued tuuled komöödiamaastikul
“Alo” lõpp ei tähenda loomingu lõppu ja ka koostöö režissöör Franz Malmsteniga jätkub. Töö käib uue seriaali kallal, mille keskmes on seni vähekäsitletud teema – abielulahutus. “Meil on elus igasuguseid rituaale: sünnipäevad, pulmad, matused. Aga lahutus? Mitte midagi. Ometigi puudutab see nii paljusid. See on natuke satiiriline, natuke valus, aga vajalik,” leiab ta. Visuaalselt plaanivad nad teha Eesti telemaastikul midagi täiesti uut: “Liikuv kaamera, visuaalne komöödia à la “Sex Education” või Andrew Wrighti stiil.”
Hetkel käib Kermesel suur töö ka suvelavastuse kallal, mis on sündinud Ott Aardami näidendi “Dora-Mia” põhjal. 20. juulil Saaremaal Andruse Mahetalu küünis esietenduv tükk räägib loo perekonnast, kes püüab põgeneda digitaliseeruva ühiskonna eest, kuid võib juhtuda, et digitaliseeruv ühiskond saab nad ikkagi kätte. “Laval on lisaks Ott Aardamile, Indrek Sammulile ja Laura Peterson Aardamile ka elus hobune, nii et tuleb kindlasti midagi väga omapärast,” tekitab produtsent põnevust.
Huumoorika teleseriaali „Alo“ neljanda ja viimast hooaega saab vaadata vaid Elisa Huubis. Osades astuvad üles kõik seni vaatajaid rõõmustanud näitlejad, sealhulgas Tõnis Niinemets, Grete Kuld, Märt Pius ja Reimo Sagor. Lisaks toovad hooaja külalisrollid ekraanile mitmeid
teisi uusi nägusid, näiteks Eeva Esse-Sõõrumaa ja raadiohääle Andres Puusepa. Seriaali režissöör on Franz Malmsten ning produtsent Karl Kermes.
