Helen Takkin tunnistas, et kui filmi produtsent Kristian Taska talle alguses lähenes, siis oli ta projekti suhtes skeptiline, kuna tegemist on nõndavõrd tuntud ja armastatud Anton Hansen Tammsaare teosega. “Hästi raske on, et sa võtad mingi Eesti kirjandusklassika suurteose ja hakkad seda enda käe järgi vormima. Mõnes mõttes oli ka väga põnev, sest ma suutsin Tammsaarega dialoogi astuda.”
Kuna Tammsaare romaan on monoloogide põhine, siis polnud seda võimalik sellisel kujul filmilinale tuua. Takkini sõnul on film huvitav vaatamine ka nendele, kes on raamatut lugenud või 1985. aasta telelavastust “Rudolf ja Irma” näinud. “Sul on põnev, sest sa saad aru, kuidas me kasutame erinevaid vahendeid, et see filmikeelde tuua.”
Takkin on uutmoodi lähenenud Irmale, kuna ta ise ei suutnud samastuda sellise Irma tegelasega, nagu ta raamatus oli. “Ma tahtsin, et ta oleks tugevam. Et tal oleks mingit sorti suurem ambitsioon. Kui sa võtad sellise inimese. Ja murrad tema. Siis on seda huvitavam jälgida.”
Režissöör tunnistas, et sellise filmi tegemiseks oli rahalisi vahendeid napilt, kõiki asju polnud võimalik ajastukohaseks ehitada. “Tegime stseene ka selle järgi.” Samuti võeti kogu film üles vaid 18 päevaga. “Miinimumaeg oleks 22 päeva. Meil lihtsalt ei olnud rahalisi vahendeid,” tõdes Takkin.
Rudolfi osatäitjana nägi Takkin kohe Mait Malmsteni. “Pakkusin produtsentidele välja, kõik sattusid vaimustusse.”
“Temas on mingit väga ahvatlevat šarmi, aga samas mingit tumedust, mida ta suutis sisse tuua sinna,” kiitis Takkin Malmsteni.
Milliseid filme Helen ise vaatab ja paljud muud põnevat saad teada allpool olevast heliklipist!