"Tulen ju läbi ja lõhki muusikute suguvõsast, aga mina olen natuke must lammas, et ma ei ole hea pillimees, ma ei pea ennast heaks lauljaks, pean viisi, aga see organiseerimise pool on just kuidagi minu südames, mis tuli isalt juurde. See on selline huvitav kombo, et ma olen kasvanud üles põhimõtteliselt lava taga. Mulle meeldis alati kuulata, mida suured inimesed rääkisid, panin kõrva taha ja näed, mis hiljem sellest sai," muigab Sandra, kes täna lisaks mitmele muule asjale korraldab ka näiteks kontserttuuri "Kolm kõla".
Paljudele just Liis Lemsalu mänedžerina tuntud Sandra Sersanti ema on Ele Kõlar ning isa Raivo Sersant. Sandra meenutas Märksile ja Marisele lapsepõlve, kus ise ka laulmist lastekooris proovis ja emaga tele-eetrissegi jõudis, ent juba 7-aastaselt otsutas, et sport on lahedam. Tänaseks muusikamaailma telgitagustes niiditõmbajana toimetav Sandra ütleb, et eks teismeeas veidi kahetses seda ka, ent tänaseks on elu ta ringiga tagasi toonud kohtade ja inimesteni, kes saatsid teda lapsepõlves: "Liisiga käisin kunagi salvestamas legendaarses Linnahalli stuudios, samas kohas, kus ma lapsena roomasin põrandal, kui vanemad tööd tegid," meenutab Sandra.
Ka inimesed, kes väiksele Sandrale omal ajal teed ja küpsist pakkusid, on nüüd sattunud tagasi Sandra eluteele sootuks uuel moel. Sersant, kes Eesti Muusikaauhinnad 2024 kommunikatsiooniga ka tegeleb, tunnistab, et hiljuti pidi ta helistama panus Eesti muusikasse auhinnasaajale, kes jaanuari alguses avalikustatakse, ja oli valmis end tutvustama: "Tegin siis selle kõne, ta haaras toru ja hüüdis "Tšau, Sandraaa!" Siis mõtlesin, et miks tal mu number on? Ühesõnaga, sellised hetked on tegelikult on nii toredad," tunnistab ta, et aina enam jõuavad inimesed ja paigad ta ellu ringiga tagasi.
Millal on tagasi lavalaudadele aga oodata Liis Lemsalu, kuidas edeneb "Kolm kõla" tuuri korraldus Lemsalu tegemiste planeerimisest ja millist ametit peab naine igapäevaselt veel? Kuula allpool pikemalt: