Olavi Pihlamägi Eesti Laulu üllatustest: ma oleks oodanud, et žürii hindab teda teistmoodi

Pihlamägi tõdeb, et temal oli paljudega võrreldes veel muusikaküllasem nädal, sest ta elas kaasa ka mitu päeva kestnud Itaalia euroloo valimisele ehk San Remole, millest omal ajal Eurovision välja kasvas, ja jõudis lisaks ära vaadata ka Rootsi Melodifestivaleni 3. osavõistluse, mis maha peeti. Seda enam on paslik just temalt küsida, mis tundeid Eesti Laul ka nende kõigi kõrval tekitas.

"Eesti Laulult tulevad täiesti head emotsioonid, sellepärast, et need, keda ma väga hindasin, need olid ka selle ürituse esiotsas. Minu lemmik on ja oli Janek ja kui rahvusvahelised žüriid panid ta kolmandale, siis lõpuks jäi ta neljandaks, mis ei ole halb tulemus. Muidugi ka An-Marleni võimas esiletõus," nimetab Pihlamägi põhjuseid tänavuse kodumaise finaalvõistlusega rahul olla.

"Minu jaoks oli suur üllatus Zevakini spurt tagant reast teiseks! Ma arvan, et tema häältesaagi juures oli roll meediatuntusel. Ta võtab sõna kõikides asjades, teda on kogu aeg näha ja see kindlustas selle teise koha. Ja ma sain neist pisaratest aru, et ta tegelikult ikka rihtis esimest kohta, aga ega mitte midagi pole teha. Kui torm tuleb, siis tormi vastu nimega Tommy Cash mitte midagi teha ei saa. Ja oleme ausad, kes tegi siis sellest laulust võitja laulu? Need on meie armsad raadiojaamad!"

Maris ja Märks tõdevad, et Retro FM selles küll nüüd "süüdi" ei ole ja nendivad, et ainsana oli ise aktiivne Andrei Zevakin kallimaga, kes hea meelega stuudiosse ka rääkima tuli. Pihlamägi tõdeb, et Zevakini innukus ja mõtted Eurovisioni teemal kõlasid lausa nii, nagu ta ise räägiks läbi Zevakini kogu lauluvõistlusele eelnenud perioodi jooksul: "Ta on kõike muud kui rumal, ta oskab hästi polemiseerida, ta on igati tubli inimene! Aga see laul polnud selline, mis paneks mind tema poolt hääletama," nentis Pihlamägi. "Aga teine koht ise räägib enda eest!"

"Ma ütleksin, et Eesti Laulul oli läbitud selline tihenduskuur – tühjad jutuajamised olid viidud miinimumi. Kõik toimus väga täpselt kava järgi. Selles mõttes see mulle meeldis ja mulle meeldis see, et ikkagi need laulud olid erinevalt lavastatud, erinevate lavastajate poolt, nii et see mitmekesisus, see oli hea," kiidab Pihlamägi ja leiab, et kui nuriseda saab, siis ehk vaid mõne tehnilise pisiasja kallal vaid. 

Millised olid aga Pihlamägi jaoks üllatused sel õhtul? "Frants Tikerpuu 7. koht – see oli äge, taustalauljate valik ja mismoodi nad seal koos kõlasid. Mulle meeldis see laul väga! Aga sai hästi esitatud ja sai ka oma teenitud 7. koha. Teine üllatus oli Minimal Wind, kes esiotsa ei tõusnud ja hoopis 9. jäi. Ja Anti kukkumine viiendale kohale..." loetleb Pihlamägi. 

Mees tõdeb, et tema jaoks oli ehmatav žürii poolehoid Tommy Cashi loole: "Ma oleks oodanud, et žürii hindab teda teistmoodi, aga praegusel hetkel, kui julgelt pooled lood on valitud, siis hetkel ei ole klonaadilikku ja ülimalt rahvalikku laulu vastu panna teistel. Võib-olla tuleb veel. Eks ta oma lihtsusega võlubki ju ja see laval toimunu - sel oli oma šnitt sees ja tema salapära ja maailmas lainete löömine. Ma neid laineid küll ise näinud pole, aga äkki peangi uskuma, et need ongi need lained," ütleb Pihlamägi ja ütleb viisakaks jäädes, et ega võit ei ole välistatud, kuigi ennustustabelites hetkeseisuga arvatakse Eesti 6. kohale.

Kuula allpool olevast heliklipist pikemalt, miks Pihlamägi oma öid enne Eesti Laulu hoopis San Remo lauluvõistlust jälgides veetis, mis talle Eesti Laulu lugude autorluses pinnuks silmas on ning mida arvab ta sellest, et Rootsit peetakse tänavuseks võitjaks, ilma et oleks lugugi veel selge!