Erik Rüütel on psühholoogina tegutsenud pea kaks aastakümmet, ta on palju tööd teinud vangidega. “Jõudsingi välja Tallinna vangla asedirektori kohale ja sealt juba edasi sisekaitseakadeemiasse korrelatsioonipsühholoogia õppejõuks.”
Tänapäeva maailmas on suures informatsioonitulvas oluliseks oskus eristada tõde valest. “Internetis näiteks võib igaüks tunda ennast kas siis toitumisnõustaja või isegi terapeudina,” nendib Rüütel.
Üheks oluliseks erinevuseks isehakanud nõustajate ja terapeutide ning õppinud psühholoogide vahel on see, et haridusega inimesed oskavad pakkuda olukordadele väga palju erinevaid lahendusi. Kuid samas tõdeb ekspert, et valetajate motivatsioon toetub tihti isiksuslikule baasile, mis on läbi inimese eluaja üsna stabiilne näitaja.
Erik Rüütel viib läbi koolitusi, kus õpetab inimestele, kuidas kõige paremini valetajat ära tunda. Kõige rohkem käivad tema koolitustel juhid, kes soovivad oma töötajatega suheldes tunnetada, kas suheldes ollakse aus.
“Sa tahad neid asju märgata, see koolitus pigem õpetab sulle kahte asja. Üks asi on ka see, et kuidas märgata seda. Aga olgem ausad, kõige paremad valede tuvastajad on need inimesed, kes ise oskavad hästi valetada. Seal on kaks poolt,” räägib psühholoog.
Üheks näiteks on see, kui inimene räägib näiteks mingisuguse ette planeeritud vale, siis tasub temalt küsida detaile. Inimesel on üldiselt peas ette valmistatud mingisugune pilt, kuid see pole kuigi sügav. “Kui sa näed silmade liikumises näiteks seda, et ta hakkab vaatama ülespoole, siis tähendab see seda, et ta ei meenuta olukorda, vaid mõtleb välja.”
Inimene hakkab valetama juba lapsena, seega ei pea ütlus “lapsesuu ei valeta” eriti paika. “Ta hakkab tegelikult tulema varases lapsepõlves.” Rüütli sõnul tahab laps tunnetada kontrolli mingi olukorra üle.
Psühholoogi sõnul pole inimeste vaimse tervisega asjad läänemaailmas kõige paremas korras, kuna inimeste elutempo on väsitav. “Ta on väsitav nii füüsilise kui ka vaimse tervise kontekstis. Inimesed on ärevamad kui kunagi varem. Koroona ja Ukraina sõda, selline üldine ebastabiilsus.”
Kuula kõigest pikemalt allolevast heliklipist!