FOTOD4000 kilomeetrit elektribussiga läbitud! Raiko Ausmees annab aru, kuidas on möödunud teine reisinädal

Mis on teisel nädalal teele jäänud?

Tromsø

See linn on nagu segu Viljandist ja Haapsalust ning uuemad osad meenutavad Tallinnas asuvat Noblessnerit. Suured kõrguste vahed, palju vanu puitmaju, meri, saared jne, äärmiselt #rocknroll.

Ilm oli väga meie poolel ning saime nautida seda linna nii päeval, kui öösel. Samal ajal oli Tromsøs toimumas ka “Bukta” nimeline festival. Kuna kursis ei olnud, siis jäime põhisündmusest kõrvale, kus peaesinejad “The War On Drugs,” “The Cardigans,” ja “Kvelertak.” Kuid festariga paralleelselt toimusid õhtused järelpeod ning sedasi sattusime väga cooli pubisse nimega “Blårock Café,” mis oli ehitatud vanasse puumajja ning kulges läbi kolme korruse ja lisaks saime põgusalt kuulata Rootsi bändi “Diskopunk.” Otsige nad Spotifyst üles ja kahetsema ei pea, live energia oli eriti metsik, nimevääriline.

Eraldi tooks välja linna tänase raamatukogu ja arhiivi. Hoone betoonkeha pärineb aastast 1973 kui see algselt kinoks ehitati. 2005. aastal ehitati hoone ringi, põhikonstruktsioon säilitati ja nii ongi linna keskel vinge ehitis, mis seob mineviku tänapäevaga.

Kalapaadiga merele

Abikaasa avastas, et võimalus on teha paadiretk Tromsø saarestikus. Tegevus broneeritud, hommikul kail koos teiste huvilistega väikelaeva ja minek. Nägime nii kahe meetrise tiibade siruulatusega merikotkaid, kui delfiinilaadseid pringleid. Püüdsime kala ja sõime elu parimat kalasuppi. Lisaks sõidutati meid ühe koopasuu juurde, mis peidab enda taga 340 meetri pikkust tunnelit. See ehitati allveelaevade jaoks külma sõja ajal koos tohutu mereväebaasiga.

Muuseumid

Külastasime kahte. “Polaria” räägib lahti kogu sealse kandi mereelu ning tegemist on maailma põhjapoolseima suure akvaariumiga, kus kaladega võimalik tutvust teha ja õigetel aegadel kohal olles hüljeste söötmist vaadata. Taaskord vaja ära märkida hoone arhitektuur, väljast on see nagu oleks suured jääklotsid üksteise najale külili kukkunud.

“Troll Museum”’i nimi viitab selgelt, mida seal näha saab. Trollid on Norra mütoloogia oluline osa ja neid on mitut liiki. Kes elavad mäe otsas, kes vee all. Muuseum on sobilik nii lapsele, kui lapsemeelsetele muinasjutu huvilistele täiskasvanutele.
 

Fjellheisen

Tromsø linna süda on saarel, kuid asula hajub ka kahele fjordi kaldale ning üks neist on 420 meetri kõrgune mägi, kus juulikuus lumi on maas. Mäe otsa viib gondel, kuid võib ka kui tõeline matkaja sinna otsa pmst püstloodset seina ronida. Meie olime mugavad, eriti mugavad, sest lisaks gondlile oli all parklas ka elektriautodele kaks tasuta laadijat. Fjellheiseni otsast on Tromsø su peo peal ning kuna meie oleme siin polaarpäeva ajal, siis gondel sõidab üles kuni südaööni. Talvel ja pimedas avaneks sealt hoopis teine vaade, sest Tromsø on tuntud ka kohana, kus on kõige lihtsam virmalisi vaadelda.

Rannailm

Ilmaga on meeletult vedanud. Kui muidu on siinkandis juulikuu päevane keskmine 15 kraadi, siis meie oleme nautinud 20+ ilmasid, isegi + 27. Tänu sellele on olnud võimalik ka ujumas käia. Vesi on olenevalt kohast jäänud 10-17 kraadi vahele. Ei kujuta ette mis see turism veel siis teeks, kui need valgete liivade ja helesinise veega rannad koguaeg veemõnu pakuksid. Rahvast on siin sellest hoolimata päris palju ja suurem osa neist reisib matkaautodega.

Raketid ja teetööd mida ei tehta

Ühe öö veetsime Andøya lähedal, kus asub kosmose-uurimisjaam, kust on alates 1962. aastast välja lastud rohkem kui 1200 sond- ja suborbitaalset raketti. Värskelt on püsti pandud ka antennjaamad, mille juures suured sildid, et siin ära pilti tee. Täielik põhjamaade Roswell.

Ja mis Norras veel cool. Siin turismipiirkonnas ei tegeleta suvel teetöödega. Masinad seisavad tee ääres ja töölised on nende sahkadele ja koppadele markervärviga joonistanud päikese kujutised ning kirjutanud “God sommer.” Ilusat suve neilegi. Selle kombe võiks meie vabariiki üle tuua.

Saabus vihm

Väga kummaline kui me ainult päikest naudiks ja nii sai kümnendal päeval sadu meid kätte ja nii külastasime ajuvabalt ägedas kohas asuvat Henningsvæeri jalgpalli staadionit paduvihmas.

Õhtul sai koos vihmaga laager üles sätitud Manneni mäe jalamile, kus sai veedetud öö koos kohalike lammaste, otsitud rannast üles “draakoni silm” ning sama mäe tippu veel hommikul matkatud. Koos ööga lahkus vihm ja matk oli taas palavas päikeses. Vaade lihtsalt imeline.

Suund Lofootide lõppu

Järgmine kord räägin Lofootidest. Jällegi on loodus muutunud. Turiste veel rohkem ja kalurikülad veel maalilisemad. Meil nädal puhata, ees ootab ka 500 kilomeetrit Rootsit, Soome suurim lõbustuspark ning Coldplay kontsert.

Taaskord kummardus Möller Auto ja Alexela suunas.
Elu on rock’n’roll.

Vaata kogu galeriid allpool!