Singer Vingeri solist Hardi Volmer käis külas Sky.ee veebisaates "Rock-ok-oo", kus meenutas neid kummalisi aegu, mis tollase Turisti esinemiskeelu alla pani. Hirmust publiku mässu ees või mine sa tea, äkki just soovist bändi edu toetada, lubati kollektiivil vahetada ära nimi. 12 varianti, mille seas tollased kultuuriametnikud sobivaima valisid, pakkusid välja bändi liikmed ise. Hardi sõnutsi langes liisk loomulikult kõige igavama kasuks. Nimekirjast leidis näiteks Leitnant Schmidti pojad, Imeflööt ning Onu Krillo ja nürinaadid.
Algus Singer Vingeri keelustamiseks lahvatas ühel lasteüritusel, kuhu bänd päevasel ajal esinema oli kutsutud. Juhuslikult viibisid publiku seas ka sõjaveteranid. Veidi aega pärast esinemist ilmus ajalehes saatuslikuks saanud artikkel. "Teadupärast kui ei oleks seda juhtunud, oleks praeguseni laval ansambel Turist, kellel poleks olnud mitte mingit põhjust seda nime muuta," selgitab Hardi.
"See oli sunnitud muutmine, sest Turist osutus ilmselt ülejõukäivaks organitele, see kontroll oli liiga karm. Me olime liiga populaarsed. Ma kujutan ette, kuidas nad seal mõtisklesid, kuidas vaip ära tõmmata. See käis väga lihtsalt: ilmus Keskajalehes artikkel, kus räägiti toredast noorteüritusest. Salme Kultuuripalees. Juhtumisi olid seal ka Isamaasõja veteranid. Avaldati pettunud, masendunud veterani märgukiri lehes, mille alusel kultuuriministeerium oli sunnitud vormistama keelupaberi, millele minister isiklikult alla kirjutas. Tollal oli see igal juhul šokeeriv," mäletab muusik.
"Üks süüdistus oli sõnastatud umbes nii, et ansambli repertuaar sisaldab liiga palju omaloomingut," muheleb ta.
Mälestus kummalisest ajast kerkis Hardi pähe seetõttu, et luges alles hiljuti ühest Vene räpparist, kes oli russistide vastase ettevõtmise ja Putini vastast meelestatust väljendanud ning seetõttu ära keelatud. Asjalooga olid taaskord seotud väidetavad sõjaveteranid. "Ei ole midagi uut siin päikese all," sõnab Hardi. "Kas selline nõukaaegne noateral kõndimine lõbu pakkus? Jah, pakkus küll. Võimude irriteerimine käis igal sammul nii palju kui võimalik. Samas oli teada, et on sisetsensuur, teadsid kuhu ja kui kaugele võib astuda ja samal ajal kompasid neid piire, sest tegelikult võis juhtuda, et täiesti tühja-tähja eest löödi suu kinni," tunnistab muusik.
Turisti aga täielikult vaigistada ei juletud, vaid anti võimalus nimevahetuseks. Mis sellise leebumise siis esile kutsus? "Meid ikkagi kardeti. Kui koolilapsed karjuvad ja järel käivad, siis see on ohtlik. Aga kui te tahate edasi mütata, siis pange teine nimi asjale. Küllap nad arvasid, et kui see märgiline nimi kaob rahva kultuurimälust, siis hääbub asi isegi. Ei hääbunud midagi," muheleb ta.
Vaata artikli päises olevast videost, kellele on Hardi Singer Vingeri edu eest siiani tänuvõlglane, milline on suurim triumf nende ees, kes bändi edusse ei uskunud ning mille eest soovib bändi solist, et Singer Vingerit aegade lõpuni mäletataks!
