Kristjan “shokz” Jakobsoni suurim auhinnaraha varastati ära: otsustasin, et mul nagu aitab!

Kristjan “shokz” Jakobson tõdeb, et e-spordis liikuvad rahad on väga suured, tema sissetulekud võrreldes tippudega olid siiski pigem tagasihoidlikud. “Need tipu inimesed siis CS (Counter Strike - toim) maailmas näiteks teenivadki mingi milli juures aastas,” toob ta näite. Ainult raha pärast e-sportlaseks hakata Jakobson ei soovita, kuna tippu jõudmiseks on vaja teistsugust motivatsiooni. 

“Need, kes sinna tippu jõuavad, nad on natukene erilised selle motivatsiooni poolest,” sõnab Jakobson. “Nad on nii metsikult kirglikud, et ohverdavad meeletu koguse oma elust, oma personaalsed suhted, lihtsalt selleks, et rohkem mängida ja paremaks saada. Tõenäoliselt kui raha pärast teed seda, on sul konkurents väga karm.” 

Jakobsoni hinnangul on Eestis enamus e-spordiga tegelejaid peidus. “Nad ei ole sellised avalikud inimesed. Neid, kes kodus istuvad ja mängivad, neid on ikkagi päris palju, ma ütleks, et kõikide mängude peale saaks mingi 1000 inimest kokku,” ütleb ta ja lisab, et Eesti e-spordis läbilöömine väga midagi ei tähenda, kuna professionaalseks mängijaks saab ainult maailmatasemel. 

E-sportlase tööpäev ja tervis

E-sportlase tööpäev näeb Jakobsoni sõnul välja nagu tavaline tööpäev, algas üldiselt lõunal ja lõppes õhtul seitse-kaheksa. “Aga e-spordil ongi see nüanss, et on väga suur ootus, et sa paned omast vabast ajast ka väga palju tunde sisse, et areneda ja võistelda teistega. Seda ei saa päris võrrelda niimoodi, et su tööpäev lõpeb siis, kui tööpäev lõpeb, tegelikult siis hakkab sinu individuaalne tööpäev.”

Saatejuht Robert Kõrvits uurib, et kuidas vanemad sellesse suhtusid, et poeg e-sportlaseks hakkas. Jakobsoni sõnul oli ta mängimisega juba mõnda aega tegelenud, ta sai selles nii heaks, et ühel päeval tehti pakkumine liituda meeskonnaga. “Siis ma läksingi vanemate juurde, et kuulge, mulle nüüd toodi leping lauale ja ma teenin raha nüüd. Kas on okei?” 

Enne professionaalse meeskonnaga liitumist oli Jakobson juba käinud Eesti-sisestel võistlustel. “See aitas väga palju, et siis nad juba teadsid, mis arvutimängude maailm on ja millest see koosneb.”

Robert Kõrvits sõnas, et Jakobson ei näe välja nagu see vend, kes on iga päev kümme tundi arvuti taga istub. “Kuidas professionaalne arvutimängur oma füüsist hoiab?” 

“Meie terve töö oli võistlemine. Sa peaksid tegema kõike selleks, et paremaks saada ja võita. Väga suur osa sellest oli minu jaoks füüsiline tervis, mille ma kahjuks avastasin natukene hiljem oma karjääris,” tunnistab Jakobson, kes hakkas hommikul jõusaalis käima ja oma füüsilise tervise eest hoolitsema. “Kui sul on väga stressirohked ja emotsionaalsed päevad, siis see, et sa suudad oma füüsilist tervist maas hoida, tugevana, see annab sulle ka mentaalselt väga palju juurde, eriti väga rasketel tööpäevadel,” lisab ta. 

Jakobson tõdeb, et professionaalsetel mänguritel on tegelikult väga suured raskused vaimse tervisega. Tipus olevad mängurid reisivad väga palju ja on kodus suhteliselt vähe, seetõttu on nad üsna isoleeritud. Ka tal endal on nende probleemidega tegemist olnud. “Põhiline, millega mul oli raskusi – selle mentaalse poolega. Ongi see, et kogu see asi on võistlus. Terve sinu eneseväärikus, see, mis sa iseendast arvad, oleneb sellest, kuidas sul läheb.”

Karjääri lõpetas kadunud võiduraha

Kaks aastat tagasi osales Jakobsoni meeskond Team Finest “CS:GO” turniiril Pinnacle Cup 4. Nad võitsid turniiri ja see tõi kaasa 80 000 dollari suuruse auhinnaraha, see oli eestlase jaoks kõige suurem võit. 

Jakobson tunnistas, et tiimi palganud firma võttis raha endale, võistlejad ei näinud sellest sentigi. “Karjääri suurim võit tõmmati jalge alt ära ja siis mängisime paar kuud selle teadmisega, et kas see raha tuleb või ei tule. Ja siis lõpuks firma pani uksed kinni, raha ei saanud. Siis ma otsustasin, et mul nagu aitab.” Kuna mängimine ja võistlemine olid Jakobsoni jaoks pigem rasked, andis suure summa kaotus tõuke karjäärile joon alla tõmmata. “Minu elukvaliteet sai lõpuks ikka mõjutatud arvutimängude poolt, eriti selles osas, et meil see suur võit lõpuks saadi kätte ja varastati ära lihtsalt.”

“Kui oleks laual leping, et tule tagasi suurde sporti, siin on sulle juba väike raha ka seemnena. Kas oleksite nõus?” uurib Kõrvits. 

Jakobson tõdeb, et ta on seda endalt juba aasta aega küsinud. “See on ikkagi mu kirg, see on see, mida ma tõesti tahtsin teha. Need Eesti võistlused, mis kohapeal olid, need olid see, miks ma heaks sain. Võistlemine on mu veres. Tahaks teist elu, et saaks rohkem aega uuesti proovida seda asja. Aga ma ei usu, et ma nüüd uuesti mängin veel.” 

20. aprillil toimub Põhjala tehases PIXO Fest 2024, mille keskmeks ja kangelaseks on mängud, mängimine ja mängurid. Jakobson on sündmuse korraldustiimis ja loodab seal pakkuda Eestis maailmatasemel e-spordi kogemust. “Me ikkagi üritame midagi vinget siin pakkuda kõigile,” lubab mees.

Sündmuse kohta saad rohkem lugeda siit!