Töö pole aga sugugi kerge, sest hooaeg on väga pikk, eelmisel aastal oli mees kodust eemal lausa 28 nädalavahetust. “Inseneridel ja mehaanikutel on tihti probleeme pereeluga, sõpradega ja kõige sellega, mis ongi arusaadav. Hooaeg on pikk, näiteks järgmine nädal ma lendan Daytonasse. Ma arvan, et ma tulen Euroopasse tagasi veebruari lõpupooles,” sõnab mees. USA legendaarsele Daytona 24-tunni sõidule läheb Aron kusjuures esimest korda, ta on varem tiimijuhina võistlus vaid vaadanud.
Kereautode ringrajasõidu populaarsus on viimastel aastatel Aroni sõnul tohutult kasvanud. “See on täiesti ebanormaalne. USAs on see ülimalt popp. Mis on veel huvitav - USAs on kõik kaks korda kallim kui Euroopas või Aasias. Need summad, mis sinna alla pannakse, on täiesti meeletud. Euroopas on see juba pikka aega popp. Meil Spas (Belgias toimuv maailma suurim GT3 autode võidusõit ehk Spa 24 - toim.) oli 70 autot stardis. Sama kategooria autod, erinevad klassid. Sõitjate poolest on 70 sama kategooria autot. Me ei mahugi ära põhimõtteliselt,” kirjeldab sportlane.
Saatejuht Raiko Ausmees toob tabava võrdluse Eesti inimeste seas armastatud ja populaarse WRC ralliga. “Ralli 1 autosid on vist nüüd Monte Carlos kümme tükki kirjas. See, kus Ralf sõidab, palun väga, 70 autot, kus tehnika mõistes on inimesed võrdsed,” kirjeldab ta mastaapide suurt erinevust.
Ralf Aron rääkis “Masinawärgis” ära selle, kuidas ta üldse oma karjääris tänasesse päeva on jõudnud. Miks ta 19-aastasena tahtis kogu asjale keskmist sõrme näidata? Kuidas ta vaid 20-aastasena tiimipealikuks sai? Sellest ja paljust muust huvitavast saad lähemalt kuulata allpool olevast heliklipist!