Kurrnjäu! Võta paljaks, tutske suslik ehk tuntud inimeste kelmikad sõnad ja fraasid, mis on saanud osaks me igapäevakeelest

"Tutske!"
Kui mõelda sõnadele, mis mõne kindla persooniga seostuvad, ei saa üle ega ümber Karl-Erik Taukari poolt taas ellu kutsutud "tutskest". Sõna "tutske" sai tähelepanu 2018. aastal, mil polnud veel päris selge, mida see sõna täpselt tähistas. Toona kasutas muusik seda nii burgeri iseloomustamiseks kui ka oma singli "Salaja" ilmumise puhul, mil soovis fännidele: "Head kuulamist, jagamist ja tutsket nädalavahetust!"

Hiljem on muusik selgitanud, et ÕSis seda sõna pole, kuid selle jälgi ajades on selgunud, et sõna juured pärinevad Lõuna-Eestist, Tartumaalt. 

Lisaks sellele on Karl-Erik Taukar terve oma karjääri vältel kirjutanud lugudele eesti keelseid sõnu, milles kõlavad tabavad fraasid kuulajatele sügavale südamesse pugenud ning isegi argikõnes kasutusele võetud, pärjati Karl-Erik 2023. aasta novembris Eesti Emakeeleõpetajate Seltsi poolt ning talle määrati auaadress emakeeleõpetuse sõbrana.

"Võta paljaks!"
Ei saa kahelda, et Ženja Fokini särtsakas karakter ning saatejuhi amet klapivad ideaalselt kokku. Ženja juhtis mõnda aega saadet "Stiilipäevik", mis läks esimest korda eetrisse juba 2008. aastal. Saates aitas stilist Ženja uueks luua erinevate saates osalenud inimeste garderoobi ja stiili. Ühes episoodis jõudis eetrisse humoorikas hüüe, mis jäi aastateks mitteametlikult Ženja Fokini sloganiks. "Võta paljaks!" teatas Ženja saate osalisele, tõmmates hoogsalt riietuskabiinile kardinat ette. Ženja kirkast kõnepruugist on laialdamasse kasutusse tulnud ka väljend "kaltsumajandus", mis võtab ideaalselt kokku kõiksugused riietega seotud toimingud. 

"Elame veel!"
"Prillitoosi" vaatajatele on see hüüatus tuttav saate lõpusekundeilt, kui saatejuht Reet Linna just nende sõnadega saate lõpetab. "Prillitoos" on televaatajaid rõõmustanud juba 80ndatest ning kestab siiani, täna Reet Linna juhtimisel. Saate lõpetussõnad olid suisa nii mõjusad, et sama fraas sai pealkirjaks ka Vahur Kersna portreesaatele Reet Linnast. Piiludes aga kaugemale minevikku, selgub, et seda väljendit armastas ka Georg Ots, kes seda ütlust tihti just oma intervjuudes kasutas. Sama pealkirja kannab ka lugu Urmas Alenderi repertuaarist. 

"Pealtnägemiseni!"
Saatejuht Mihkel Kärmas on juhtinud Eesti uurivaajakirjanduse lipulaeva "Pealtnägija" juba 1999. aastast. Kui saate alguses tervitab Mihkel kõiki pealtnägijaid, siis saate lõpus teatab ta, et vaatajatega kohtutakse juba tund aega vähem kui nädala pärast: "Pealtnägemiseni!". Selle väljendi puhul paistab eriliselt silma just keele nutikas kasutus, mis viitab korraga nii saate pealkirjale kui selle sisule. 

"Mina tänan!"
Kahtlemata on "Mina tänan!" olnud pikka aega üheks kõige äratuntavamaks stampväljendiks saatejuhtide seas. Seda kasutas pikaaegne "Reporteri" saatejuht Olaf Suuder saate lõppedes. "Reporter" on eetris juba 2004. aastast ning tänaseks on väga keeruline selgeks saada, millal see väljend Olafi kõnekasutusse esimest korda tuli. Võib aga kindlalt väita, et televaatajad kuulsid seda piisavalt paljudel kordadel, et meeldejäävaks saada. Paraku kõlas "Mina tänan!" viimast korda 2023. aasta juulis, mil pikaaegne telemees siit ilmast lahkus. 

"Suslik"
Sisulooja ja muusikaprodutsent Andrei Zevakin on ellu kutsunud rohkelt ilmekaid kõnekäände ja uudissõnu, mis hoogsalt ka publiku argikeelde pugenud on. Üheks selliseks on näiteks sõna "suslik", mis on igati eestikeelne sõna ja erinevatel ajajärkudel olnud kasutuses sõnana, mis kirjeldab sahkerdavat või kavalat tegelast, peamiselt inimest. Kuid suslik on siiski grammi võrra positiivsemate motiividega kui mähkar. Suslik pelgalt šlikerdab, mähkar aga mähib nii sõnu, mõtteid kui kõike muud, millest juttu teeb. Nõnda on susliku tiitli saanud külge nii mõnigi meelelahutaja, kellest Andrei oma videotes juttu on teinud. Märkimist väärib ka sõna: huugama. 

"Sisse-sisse, uks on lahti!"
Just nii hõikas uksele koputajale Õnne tänava Johannes. Kadunud Kaljo Kiisa kehastatud, alati sõbraliku ja heatujulise Johannese fraasidest võiks kirjutada suisa omaette raamatu. Tänu selle eest, kes Johannsele just sellise sooja ja armastusväärse karakteri andud on, kuulub, loomulikult, ikka stsenaristile. Sarja idee autor ja esimene stsenarist oli Astrid Reinla. Seejärel oli stsenarist Kati Murutar. Alates 1996. aastast kirjutas käsikirja Teet Kallas, 2011. aasta esimesel poolel ja 2013. aastast 2014. aasta sügiseni kirjutas käsikirja Urmas Lennuk. Alates 2014. aasta sügisest on sarja stsenarist Andra Teede. Märkimist väärib ka Allan Petersoni kasutatud sõnatrio: "See suur, et...".
 

"Olen sinu poolt!" 
Seda rõhutas mitmetes isiklikes ja ka avalikes vestlustes käesoleval aastal meie seast lahkunud vaimulik Eenok Haamer. Muuhulgas on ta olnud gümnaasiumiaegseks õpetajaks ka käesoleva artikli autorile, kes on läbi aastate hea tahte sümbolina just neid, tema poolt öeldud sõnu, kasutanud. Tiit Kuusemaa järelhüüdes austatud vaimulikule mainis Tiit just seda Eenoki kasutatud ütlust ühena sellistest, mida tihti kasutas ja mis paljudele hinge läks ja ellu kaasa tuli. Just sel põhjusel tasub seda südamlikku soovi tuua välja ka sel korral. 

"See on kast, mida ei saa lahti!" 
Tsitaate humoorikatest saadetest, mis läbi aastate Eesti televaatajateni on jõudnud võikski üles loetlema jääda. Ainuüksi "Kreisiraadio" või "Tujurikkuja" sketšidest saaks koostada ühe ütlemata paksu raamatu, kuhu kõik need humoorikad fraasid kirja panna, mis vaatajatega ka päris ellu kaasa on tulnud ning tänaseni kasutuses on. Üheks neist on kahtlemata "Tujurikkuja" sketšist tuntud leiutaja öeldu, kes oma parimaid leiutisi telesaatesse tutvustama läks. Otsiti ju ometigi Eesti Nokiat. Olles kukemuna konkurentsist juba eemaldanud, teatas ta suure uhkusega: "See on kast, mida ei saa lahti". Üürikese mõttetöö tulemusena selgus aga, et karp avanes hoopis teiselt poolt. Nõnda on fraasi erinevate pisimuudastustega kasutatud näiteks ukse puhul, mida peab tõmbamise asemel hoopis lükkama või hoopis kaanetatud purgiga maadeldes. 

"Lapsed on me elu õied, kuid nad võiksid õitseda mujal!"
2011. aastal esines toonane Õllesummeri korraldaja Marje Hansar ETV saates "Peole", mis uuris, milliste ettevalmistustega ollakse ametis lauluväljakul, kus sel hetkel leidis aset laste laulu- ja tantsupidu. Nõnda andiski Marje vastuse reporteri küsimusele ning klipi eetrissejõudmisel lahvatas suur pahameelelaine, kes mõistsid korraldaja sõnu hukka ning pidasid neid solvavaks. Lähemal süübimisel sai aga selgeks, et Marje ei mõelnud öelduga midagi halba, vaid pigem viitas sellele, et vaid mõni päev pärast laulupidu algas Õllesummer ning kahe suurürituse pea samaaegne toimumine tekitas pinget. Möödunud aastal heitis Õllesummeri peaprodutsent Reno Hekkonens juhtu üle juba heatahtlikult nalja ja kandis Õllesummeri avamiseks viimseid lihve andes sõprade kingitud särki, millele Marje legendaarne tsitaat peale trükitud. 

"Kurrnjäu!"
Võib täie kindlusega väita, et kui kuulda sõna: kurrnjäu, ei kangastu silme ette mitte pildid pehmetest kassidest, vaid hoopis seltskonnadžungli kassisilmsest kuningannast - Anu Saagimist! See hüüatusfraas on läbi aja bravuuritariga sünonüümseks saanud, sest Anu leiab alati ideaalse momendi, mil nurrmootor käima lükata ja üks "kurrnjäu" taas valla lasta!