Eestile Eurovisioni võidu toonud laul “Everybody” oli algselt kirjutatud ansambel Laine tellimusel tähistamaks menuka kollektiivi 40. juubelit aastatuhande vahetusel. “Merje Liljega oli meil vestlus, algselt pidid nemad seda esitama,” rääkis muusik ja laulu “Everybody” sõnade autor Maian Kärmas Mart Juure saates “Kirjandusministri juures. Muusika eri: Maian Kärmas”
Ansambli Laine pikaaegne liige Merje Lilje rääkis 2001. aasta suvel Eesti Päevalehele, et ettepaneku “Everybody” kirjutamiseks laulu meloodia autor Ivar Mustale tegid just nemad.
“Kui tavaliselt kirjutab helilooja loo ning otsib seejärel esitajat, siis meie otsustasime vastupidi - telliks õige ise. Umbes kolm nädalat enne Eurolaulu lugude esitamise tähtaega - novembri lõpul - tegime ettepaneku Ivar Mustale,” rääkis Lilje toona.
"Laul jutustas sellest, et olime kunagi kuulsuse tipul, esinesime, olime kihvtid ja noored, aga nüüd tulime uuesti kokku ja oleme jälle kihvtid,” avaldas Lilje.
“Esialgne tekst kõlas nii: "Everybody, everybody, come along..." Aga meie väitsime, et nii on halb laulda ja palusime, et ta pisut ümber teeks: "Come on, everybody let`s sing along..." Et oleks suupärasem,” lisas naine.
"Kõigile tuntud variandis on saanud viiest tegelasest kaks. Kui meil oli: "Five of us will sing again", siis Bentoni-Padari variandis: "Two of us will sing again,” sõnas Laine liige Lagle Alpius.
Maian Kärmas meenutas möödunud laupäeval eetris olnud erisaates, et “Everybody” kirjutamise ajal oli tal väga kiire. “Minu mätta otsast oli see taoline ajahetk, kus ma olin ülikoolis. Väga palju loenguid, suur maht,” sõnas muusik ja lisas, et laulusõnade kirjutamisega tegeles ta enamasti õhtuti pärast loenguid.
“Muudkui kuulad ja kirjutad ja teed selle töö ära. See oli üks paljudest tekstidest. Merje Liljega oli meil vestlus, algselt pidid nemad seda esitama. Tema andiski selle sisendi, et me oleme nooruslikud naised. Igavesti noored hinges, see oli see algne sõnum, mida nad palusid. Ja selle ma ka sisse panin sinna teksti,” rääkis Kärmas.
“Hiljem Ivar Musta ajendil või tema vahendamisel see artistide vahetus toimus ja lisandus hoopis teistsugune dünaamika. Aga vähemalt sama karismaatiline Taneli ja Dave´i näol,” lisas Kärmas.
Mart Juur uuris Kärmaselt, et kas Eesti teeb midagi valesti, sest viimasel kahel aastakümnel ei ole me nii tihti suure lauluvõistluse esikümnesse jõudnud kui esimesel osalemise aastakümnel. Muusiku sõnul ei tee Eesti midagi valesti, sest statistiliselt vaadates ei ole neli korda esikümnes sugugi halb tulemus.
Kärmase sõnul ei ole mingit salapärast koodi, kuidas luua perfektset eurolugu, kuid ta möönab, et Rootsi on sellele üsna lähedale jõudnud. Hea eurolaul peab olema loomulikult hästi produtseeritud köitev laul, esitaja peab olema karismaatiline ja hästi töötama peab ka telerežii. “Ja neid on juba raske hallata. Siis on üks aspekt veel – mida sellel hetkel suur Euroopa publik ootab ja vajab,” ütleb Kärmas ja toob näiteks Salvador Sobrali 2017. aasta võiduloo "Amar pelos dois", mis polnud klassikaline eurolugu, kuid tabas ära publiku ootused ja soovid.
"Ma arvan, et me teeme kõike õigesti. Kuni ühel hetkel jälle korreleeruvad see mida meie teeme, ja see mida kuulajad ülemaailmselt vajavad. See võib kõlada nagu suur uhhuu, aga paratamatult tundub, et see nii tegelikult on.”
