Kas pärast 6 söömine teeb paksuks? Millal kaaluda Ozempicut? Miks ülekaalulisus suureneb? Dr. Sander Kütner pakub kaalumuredele lahendusi

Dr. Sander Kütner kirjeldas Andile ja Kristinale, et eestlaste ülekaalulisuse teema peaks olema tähtsal kohal kõigi mõtteis. Statistika näitab murettekitavat kaldumist üha suureneva keskmise kehakaalu suunas ning see tähendab, et ka ülekaaluga maadlejate hulk aina suureneb. "Eesti on Euroopa mõistes suhteliselt keskmik - meil on 55-60% elanikkonnast ülekaalulised. On riike Euroopas, kus see number on nii suurem kui ka väiksem," rääkis arst. 

Suure üllatusena paistab uuringutes välja Itaalia, kus ülekaaluliste hulk on pigem madal - 40-45% elanikkonnast, edendades tubli tulemusena ka naabreid Horvaatias. Itaalia on tuntud külluslike gastronoomianaudingute poolest, kus laual on tihti mõni jahust valmistatud toode - kuidas on neil õnnestunud elanikkonda tervislikus kaalus hoida?

"Kõike ei saa taandada sellele, et see on seotud dieedi või toitumisega. Miks itaallased võiksid olla oluliselt kõhnemad kui Põhja-Eurooplased? On näidatud, et söömiskultuur on üks neist, mis mõjutab. Mitte niivõrd, mida süüakse, vaid, kuidas süüakse. Aeglaselt söömine - kus jõuab tekkida hormonaalne tagasiside seedetrakti ja ajus olevate isu reguleerivate keskuste vahel, see aitab palju kaasa sellele, et kaal ei tõuse. Aga geneetika mõjutab ka, loomulikult," selgitas Dr. Kütner. 

Tänased võimalused kaalu alandamiseks ning ülekaalulisusega tegelemiseks on kõvasti paremad kui veel mõni aeg tagasi, kuid siinkohal on väga tähtis jõuda juurprobleemini, sest ükski abivahenditest ei paku patsiendile elukestvat lahendust. See peab tekkima mujalt. "Ka maovähendusoperatsioonide puhul kaob see efekt mingil hetkel ära. Keskmisel on see aeg 6-7 aasta juures, mõnikord rohkem, mõnikord natuke vähem. Mingisugune kaalutõus hakkab tekkima. Kahjuks mitte ükski, nii kirurgiline kui ravimitega lahendus ei ole elu lõpuni kestvad. Selle tõttu tuleb ülekaalulisusele otsa vaadata natuke nagu kroonilisele seisundile - seal ei ole seda üht lõplikku lahendust."

Ülekaalulisus kimbutab kõiki, soost või vanusest olenemata, kuid statistika näitab, et ka laste hulgas on juba 30% ülekaalulisi. Lisaks erinevatele muudatustele tänapäeva elustiilides on oht ka meie söögilaual - muutunud on nii söömise tempo, aeg kui ka tihedus ja eeskätt just toidu kvaliteet. Poolfabrikaatsed tooted on küll kergesti kättesaadavad, kuid ei pruugi alati lisaks kõhu täitmisele tervisele kuigi suurt kasu tuua. "Geneetiline baas mõjutab ka kindlasti ühe indiviidi tasemel. Üleüldine geneetiline baas nii kiiresti ei muutu. Kellel on vanematel olnud ülekaaluga probleeme, siis ka nende lastel on suurema tõenäosusega probleeme," selgitab doktor. 

Kas kaalulangetamisel võiks olla toeks ka palju poleemikat tekitanud kaalualandusravim Ozempic? "Lühike vastus on "jah"," vastas Dr. Kütner. "Praegu on olemas ravimid, millel on reaalne efekt olemas. Seda ravimi molekuli, mis on Ozempicu toimeaine semaglutiid, on pikalt välja töötatud. Juba 90ndate keskel hakkas selle väljatöötamine pihta. Täna oleme jõudnud sinna, kus ta on tarvitatavas vormis. Tulemused on praegu kuigivõrd head."

Kaalulangetusravimite pikaaegne uurimine on toonud turule ka järgmise põlvkonna ravimi, mis tuntud nime all Mounjaro. Selgub, et Ozempicu ja Mounjaro suurim erinevus on just toimeaine ning vastavalt sellele on saadud ka erinevaid tulemusi. Ozempic võimaldab kaalulangust umbes 10-15% kaalust, Mounjaroga nähakse keskmise kaalulanguse protsenti 20-25% ringis. Tulevikus on oodata juba kolmanda põlvkonna ravimit, mis on praeguste uuringute põhjal veelgi efektiivsem. 

Kuula alljärgnevat intervjuud ja saad professionaalse vastuse veel mitmele teisele samateemalisele küsimusele, mis huvitas nii saatejuhte kui ka raadio Sky Plus kuulajaid. Kas pärast kella 6 söömine teeb paksuks? Kas kõik kalorid on võrdsed? Kuidas saada kaalualandusravimeid ja abi kaal kontrolliks? Kuidas toetada kaalualandusteekonnal lähedast? Kuidas mõjutab kaalutõusu uni? Ja veel palju muud! Kuula!