Muusik Rolf Roosalu on juba viimased kaks aastat veeretanud peas üht unistust, mille täitmiseni nüüd ka lõpuks jõudis. Oma kahenädalasest reisist Norras, kus matkas Euroopa kõige põhjapoolsemasse tippu rääkis muusik lähemalt "Ringvaates".
"See oli tegelikult mu unistus. Juba kaks aastat oli laagerdanud, et tahan sinna minna ja lõpuks see sai teoks,“ kirjeldas Rolf elevalt. Muusik on enda sõnutsi tavaliselt detailne ja põhjalik ettevalmistuja, kui jutt käib matkale minekust, kuid sel korral läks hoopis teisiti. “Kõik jäi kuidagi viimasele hetkele, aga loomulikult kuivtoidud sai Eestis kaasa võetud.“
Spontaansust jagus Rolfi plaanides ka muudes aspektides, näiteks ööbimiskohad. Need ilmutasid talle end teekonna käigus. "Mõni päev oli isegi nii, et õhtul kell seitse veel ei teadnudki, kuhu täna välja jõuan," rääkis laulja.
Rolfi sõnutsi on matkamine justkui metafoor elule, mis ilmestab teel olemise tähtsust: "Matkamine on mõnus paralleel, mida tõmmata iseenda elule."
"Sa näed kõike seda, mis sul parajasti matkaraja kõrval on. Kohalejõudmine ei ole üldse oluline. Elus on täpselt samamoodi. See aitab meelde tuletada, et ole siin ja praegu," avas ta oma elufilosoofiat.
Kõige eredamaks momendiks teekonnal Nordkappi osutus hoopis sihtkohast mõned kilomeetrid eemal asunud matkarada, kus asub tegelik põhjapunkt. "Sinna pead sa kõndima jalgsi ja see võtab umes kaheksa tundi. Sinna sai jäädud ka ööseks ja see oli selles mõttes elamus, et ühel hetkel tulid põhjapunkti vee äärde ka vaalad kalast toituma. See oli kuidagi hästi eriline hetk sel reisil," mäletab muusik nähtut tänaseni eredalt.
Kuigi Rolf on matkamist juba pikalt armastanud ning sellega igal võimalusel ka usinalt tegelenud, usub ta, et huvilised ei pea ilmtingimata ootama õiget aega, et matkamist harrastama hakata. "Need inimesed, kes sinna lähevad, teevadki seda spontaanselt. Ma soovitakski sinna minna spontaanselt ja vaadata siis, mis päev-päevalt ees ootab," julgustas ta.
