"Ainsad, kes seal ringi jooksid, aeg-ajalt, oldi mingid sipelgad. Ja siis ühel päeval... lähenedes oma hotellile, vaatan, keset kõnniteed igavene volask prussakas. Aga surnud. Sipelgad olid ümber ja nosisid teda ja siis mul tuli meelde, et sipelgad söövad neid. Ja seal, kus on sipelgad, ei taha prussakad tulla," rääkis Kivisaar.
"Uurisin siis välja, mida sipelgad söövad ja siis oma sinna hotellitoa köögitasapinnale puistasin neile iga hommik ja õhtu süüa," rääkis Kivisaar, kuidas ta sipelgatele kaks korda päevas einelaua kattis. "Et neid tuleks juurde ja juude."
"Ma panin neile saiapuru. Et alguses püüdsime neid ära ajada, aga siis sain aru, et neid on vaja ja sain palju rahulikumalt magada," tõdeb Kivisaar, et sipelgatest said elupäästjad. "Ma arvan, et minu elu nad päästsid ja rohkem prussakaid ma ei näinud."