Vain tunnistas, et ühest õiget soovitust sellel teemal anda ei saagi: "Ei tohi kõigile sama asja ka öelda. See on tugevatele rangelt soovituslik, ent mitte kõigile. Kui sa väga nõrk oled, ei pea sa seal vastu, aga kui oled nõrgavõitu ja sul on tahtmine tugevaks saada, siis see kogemus teeb tugevamaks küll."
Mitu korda tuldi aga püssiga uksele, et mine ära, arutles Kivisaar ja selgus, et see polegi naljaküsimus, sest Vainul oli vastus varnast võtta: "Kaks või kolm! Ma jooksin minema. Öeldi lihtsalt, et kui sa ruttu ei lahku, tulen püssiga. Ma siis ootama ei jäänud," tõdes mees meenutades. "Aga see oli nelja suve peale... nii et nad on tegelikult väga lahked. Aga selle töö suurim õppetund ja eneseületus on see, et kuidas sa ärapõlgamisega tuled toime nii, et sa seda südamesse ei jäta. Kuidas sa lähed järgmise inimese juurde nii, et sul ei ole kibuduse ja põlatuse tunnet, mis muidu kiirgab ka järgmistele?"
Ameerikas kuulub ukselt uksele müük ajalooliselt kultuuri juurde - saapaharjadest kosmeetika ja katuseni välja, mis muidugi tänasel netiajastul tundub eriti meile siin uskumatu. "Aga ega asi polegi niivõrd müümises, asi on noorte arengus, proovilepanekus, uute oskuste ja võimete arendamises. See on selle firma moto lisaks ärile."
Kui Maris Järva tõdeb, et kooliajal sellest kuuldes pidas ta seda õudseks, siis Vain ütleb, et tema ei teadnud sellest minnes õnneks midagi: "Ma tahtsin Ameerikasse ülikooli saada ja see oli aseaine. 90ndatel Nõukogude Liidust pärit noorena hakkasin otsima võimalusi," ütleb Vain, kuidas ta üldse sellise elu seikluse otsa sattus.
Millise naiivse kujutelmaga raamatumüügist ta sinna läks ja kui ta oleks teadnud seda, mida kogemuse pealt täna teab, siis kas oleks seda julgenud teha? Kuula pikemalt allolevast klipist!
