Võhiku teejuht: näpunäited algajast Jazzkaare külastajale

Mäletan, et umbes viie aasta eest rääkis mulle sõbaranna, kuidas ta oli käinud vaatamas Pimedate Ööde Filmifestivali ajal ühte hinnatuimat filmi, mille peamiseks vaadatavuseks oli kolme tunni vältel (või isegi nelja) magav meesterahvas. See juhtum paneb mind alati mõtlema enne kui mõnda uut kunsti proovida soovin. Kardan, et eriline muusikasündmus  võib osutuda minu jaoks abstraktseks kunstiks nagu EV100 etendus, millest iga asukas aru saama ei pidanudki.  „Esmakordsele külastajale soovitame kindlasti võtta plaaniks 22. aprilli, kui toimub Telliskivis Jazzkaare tasuta kontsertide päev. See on hea võimalus saada lai ülevaade, millist muusikat pakuvad Eesti artistid. Tantsusõbrad ei tohiks maha magada kolme Grammyga auhinnatud funk artisti Cory Henryt, energilist Romaret või rütmilist Sons of Kemet'. Kui oleks soov veeta aga rahulikum õhtu, siis nii Tallinnas kui ka Tartus esineb Taani duo Bremer/McCoy või hoopis püüda pileteid mõnele kodukontserdile,” jagas Sky.ee muusikaportaalile nõuandeid Jazzkaare kommunikatsioonijuht Anna Lindpere.

Millist artisti peaks vaatama, kui tahaksin saada head ja arusaadavat algust jazzist? Ning millist juhul, kui sooviksin kogeda midagi ebamaist?

„Jazzkaarel on sellel aastal kaks väga põnevat a capella kollektiivi - Estonian Voices, kus võrratusse hääleansamblisse on oma värvi toonud Kadri Voorand, Mikk Dede, Rasmus Erismaa, Maria Väli, Aare Külama ja Mirjam Dede ning Trondheim Voices Norrast, kes nihutab inimhäälte väljendusvõimaluste piire. Muusikute eesmärk on laiendada traditsioonilist kontserdiformaati, lammutades piire esinejate ja publiku vahel ning rakendades uuenduslikke tehnilisi võimalusi. Mõlemad kontserdid pakuvad tasakaalu ebamaise, kuid samas väga nauditava muusika vahel ning viivad kuulaja põnevale rännakule. Olgu selleks siis Eesti rabad või kauged Norra traditsioonid,” soovitas mulle Lindpere.

Lisaks soovitab Jazzkaar pilgu peale heita ka Eesti esinejatele, kellest mitmed pidavat esitama Jazzkaare raames ka enda uut albumit. Näiteks Laura Põldvere ja Villu Veski duo Laura & W esitavad kõige värskemat muusikat uuelt albumilt „Crazy Enough“. Tuttavlik kuulamine on kindlasti aga Veljo Tormise muusikale pühendatud kontsert „Tormis jääb“, kus ühendavad jõud võimas kvartett Voorand-Koikson-Sooäär-Daniel ja Filharmoonia Kammerkoor.

Olgu öeldud, et muusika pool mind enam nii väga ei hirmutagi. Siiski hakkab painama järgmine küsimus: milline peaksin ma sulandumiseks välja nägema? Kusjuures meenub mulle, et midagi ma siiski jazzi kohta teadsin. Näiteks et kaasaja populaarne subkultuur hipsterid, on tekkinud just jazzmuusika austajate seas enne Teist maailmasõda.

Milline näeb välja üks jazzifänn? Mõtlen, et kas on olemas mingi stiil, mida kõik jazzmuusikud armastavad? Kannate te näiteks kõik midagi sädelevat ja glamuurset või võiksin ma pigem hipsterit meenutada?

„Meie kontsertidelt leiab nii noori kui ka vanemaid jazzifänne. Jazzifänni tunneb ära kõige paremini just asukoha järgi. Kui ta on 20 - 29. aprill Telliskivi Loomelinnaku läheduses, on tegemist kohe kindlasti jazzifännidega,“ seletati Sky.ee-le humoorikalt.

Kodulehel veel ringi vaadates hakkab mulle silma, et Jazzkaar ei koosnegi ainult Telliskivis toimuvatest kontsertidest, vaid omab endaga laiaulatusliku programmi muusikast-toiduni. Näiteks panen tähele, et sarnaselt Viljandi Lõikuspeoga, on ka Jazzkaar enda programmi toonud ka kodukontserdid. Mis on kodukontserdis teistmoodi kui tavaliselt?

„Muusikud saavad sel päeval täieõiguslikeks pereliikmeteks, kellega koos tervitatakse muusikasõpru hubasel ja omanäolisel kodulaval. Kodude uksed avanevad vaid üheks kordumatuks kontserdiks!“ vastas Lindpere.

 Lisaks kodukontsertidele leian ma programmist üles ka jazzjutud. Millisele neist ma just algajana minna võiksin?

„Kõik jazzjutud on tegelikult suurepäraseks aknaks jazzi maailma. Pühapäeval 22. aprillil, kui toimub ka tasuta kontsertide päev, saab 13:30 Punases Majas kuulata Jazzkaare avakontserdi „Saja lugu“ muusika autori Erki Pärnoja mõtteid jazzist ja muusikast laiemalt. Miks mitte alustada sealt!“ soovitas Lindpere.

Veel jääb tuleva festivali juures sarnaselt toimunud TMW-ga silma nende partnerlus erinevate toidukohtadega, mis on ka loogiline, sest muusikat tühja kõhuga nautida, ei tundu kuidagi meeldiva eksperimendina. Lisaks on Jazzkaar sarnaselt Instikurmuga kasutusele võtnud topsipant süsteemi, et olla keskkonnasõbralik. Kuidas ühel algajal Jazzkaarel läks, tuleb lähemalt küsida aga peale festivali.

Jazzkaar 2018 leiab aset 20.-29. aprillini.