Kaua sa sahtlisse ikka kirjutad, ühel hetkel tahaks garaažist välja kolida ja oma loomingut ka laiema publikuga jagada. Raadioeeter on selleks kõige magusam koht. Konkurents aga tihe. Sky.ee teeb põhjaliku ülevaate ja jagab küllaga nippe kuidas huvi korral ihaldatud kuulsus ja tuntus siiski saavutada.
Ajalugu: Kuidas on raadio mõjutanud kultuuri ja miks raadiosse saamine üldse oluline on?
Raadio kõige suurem panus on tegelikult olnudki just popkultuuri ja muusika arengusse. Enne raadiot levisid kõige armastatumad lood noodilehtedel või lihtsalt suulisel teel. See aga piiras millist tüüpi muusika inimesteni jõudis ja enim populaarsust kogus. Kuigi helisalvestustehnoloogia oli olemas juba ammu enne raadiot, kõlasid raadio teel üle kantavad kontserdid paremini kui plaadid, mida inimesed kodudes mängima võisid panna.
Raadiotehnoloogia muutis viisi kuidas tantsu- ja populaarmuusikat esitati ja koostati. Tänu mikrofonidele ei pidanud laulja bändiga võistlema ja sai seetõttu kasutada näiteks laiemat hääleulatust ja ekspressiivsemat stiili ning uuenduslikke lähenemisviise, mis aitasid solistidel saada oluliseks osaks populaarmuusika kuvandist.
Raadio abil muusika inimestega jagamine ja selle kuulajatele kättesaadavamaks tegemisel muutus ka tempo ning nõudlus uue muusika järgi. Kui varem võisid raadiojaamad aastaid samu palasid mängida, ilma, et keegi neist tüdineks, siis nüüd kus muusika jõudis kiiresti ja üha rohkemate kuulajateni, kasvas ka nõudlus. Raadiosse oli vaja üha uut ja uut muusikat, mis jõuaks sammu pidada ka muutuvate aegadega.
Raadiotehnoloogia abil muutunud musitseerimine lasi rambivalgusesse tõusta ka lauljate karakteritel, solistid said üha populaarsemaks ning nende olemus sai bändide kuvandiks. Aga just värvikad iseloomud on need, mis häid muusikuid üksteisest eristavad ja hullutavad kuulajaid.
Seemnest õitsvaks lilleks: millised sammud peab tegema artist?
Selleks, et alustada teekonda raadioeetrisse, tuleb seda protsessi vaadelda niiöelda rohujuure tasandil. Loomeprotsess on üks omaette keeruline tegelane ning hõlmab tihti palju isiklikku, nii temaatiliselt kui ka tehniliselt. Iga looming nõuab teatavat enesearengut ning isiklike eesmärkide saavutamine ja ületamine hakkab hiljem moonutama ka seda, mismoodi loo autor oma loomingut näeb.
Mitte keegi ei tee ju teadlikult ega meelega midagi sellist, millel potentsiaali ei näe, või mis ei vasta isiklikult püstitatud standarditele. "Muusika on emotsionaalne toode ja inimesed kuulavad seda erinevalt. On kuulajad, kellel on muusika kuulamise oskus ja on mõned, kellel on selle kõrval ka analüüsimise oskus," selgitab Sky Plus programmijuht Vaido Pannel.
Algaja artisti puhul saavad esmasteks kriitikuteks lähikondlased, kes tihti on hoopis muu eriala inimesed ning tarbivad muusikat erinevalt. Lisaks lasub neil tihti ka moraalne ja emotsionaalne kohustus autori ees, sest häid suhteid soovitakse hoida ka edaspidi ning tihti näevad lähikondlased ka töömahtu ning pingutust, mis muusika lõpptarbija vaatepunktist täiesti teisejärguline on.
See kui palju ühe loo valmimisse on panustatud, ei ole oluline kui lugu pole kaasahaarav või artist piisavalt kvaliteetne ja võimekas, et ülejäänud turuga konkurentsis püsida.
„Esimesena peaks artist otsustama, mis talle endale meeldib ja kellele ta oma muusikat teeb,“ selgitab Vaido, et paljud alustavad artistid vastavad sellele küsimusele, et nende looming on kõigile. „Ei, sa ei tee kõigile. Nii nagu ka raadiojaamu ei tehta kõigile. Selleks ongi erineva žanri ja suunitlusega jaamad,“ selgitab Pannel.
Oluline on vaja selgusele jõuda ka selles, mis sind kui artisti teistest eristab. Häid lauljaid ja laulukirjutajaid on ju sadu, aga just lisaväärtused on need, mis toovad artisti püünele.
Oluline aspekt on siinkohal ka see, et juba lugu kirjutama hakates tasuks mõelda selle suurimale väljundile. Raadiote puhul mängib olulist rolli laulu pikkus. Kuulaja peab jääma januseks, tahtma veel. Teda peab kummitama ja painama, et ta tahaks seda lugu otsida üles ka teistelt platvormidelt, osta ja toetada artisti loomingut. Ta peab tahtma istuda autosse ja kruttida viis minutit jaamade vahel, lootuses seda üht meeli vallutanud lugu taas kuulda.
Kui raadiosse, siis pole mõtet pooletunniseid üllitisi teha. Pigem kiirelt ja tabavalt.
Näiteks Elina Borni värskeim lugu "Tagasi me", mille Youtube'i video all on kümneid kommentaare, mis kirjeldavad kuidas lugu üha uuesti ja uuesti ringlusesse läheb - "Miks nii lühike?" küsivad kuulajad. "Võiks kauem kesta," kirjutavad nad. Just see on märk, et on tabatud naelapea pihta: kuulaja tahab veel.
Hing tööstusele: kas ilma mänedžerita siis üldse ei saa?
Artisti jaoks on oluline märgatavus digiplatvormidel ja raadiotes, seetõttu on plaadifirmades esindajad või siis artistid ise, kes aktiivselt end ka raadiojaamade jaoks pildil hoiavad. “Kindlasti on nähtavamad juba nime teinud artistid, sest uut muusikat tuleb väga palju peale. Otsustamine sõltub aga siiski laulu kvaliteedist ja erilisusest,” selgitab Warner Music Baltics’i turundusmänedžer Anu Varusk. Lugude välja valimiseks on raadiotes inimesed, kes kõiki aspekte arvesse võttes otsustavad, kas lool on raadio eetris kõlamiseks potentsiaali ning kas risk on üldse võtmist väärt.
Ainuüksi entusiasmist ei piisa. Kuigi paljud noored ja alustavad artistid võivad suurest edust unistades unustada, et tegemist on komplekse süsteemi ja äriga, kus artist peab olema täiskomplekt: silmapaistev karakter, eristuv ja kaasahaarav lugu, tipptasemel produktsioon ning paratamatult on vajalikud ka need inimesed, kes suunaksid artisti tegevust ning suhtlust erinevate meediaväljunditega. Artist, kes on süsteemis toimimiseks liiga toores, paneb tihti oma võhma valesse kohta või teeb varem või hiljem vea, mis tema karjääri edukust otseselt mõjutab.
Praegu üks edukamaid artiste, Karl-Erik Taukar, on ideaalne näide sellest kuidas noore muusiku ande kasuliku rakendamise eest kanti õigesti hoolt. Pärast telesaadet „Eesti otsib superstaari“ olid tema ümber inimesed, kes hoolitsesid tema kuvandi eest, selle eest, et ta näeks hea välja ning ei teeks laval või meediaga suheldes midagi sellist, mis karjäärile pärssivalt võiks mõjuda. Teda hoiti teadlikult pildis läbi meedia ja erinevate projektide. Ja nüüd saavad kõik näha, kui kaugele õige lähenemine viia võib.
Ka nublu oli möödunud aastal selline artist, kes murdis raamidest välja. Kogus internetiplatvormidel kõvasti tuntust, sisenes meediaväljale aga raadiosse pääses alles siis kui lisaks tuntusele lisandus ka kõrgema kvaliteediga produktsioon, ainuüksi helikvaliteedist rääkides.
"Võlusõnaks on koostöö ning kõikvõimalikud laulukirjutajate laagrid," toob Star FM'i ja Power Hit Radio programmijuht Allan Vinogradov välja eduvalemi. "Soovitus noortele laulukirjutajatele oleks see, et ärge kartke teha koostööd. Koostööd tehes jõuad ilmselgelt kaugemale kui üksi nokitsedes," kinnitab ta. Siinkohal tasuks laiendada seda suhtumist igas vallas nii produktsioonis, aja planeerimisel, plaadikirjutamisel, videote tegemisel ja nõnda edasi.
Muidugi, rohkem inimesi tähendab ka suuremaid väljaminekuid, aga potentsiaalselt ka tulusamat perspektiivi ning kui eesmärgiks on edukas karjäär, tuleb kaaluda millised riskid ja ohvrid kaalukausile asetades pinnale tõusevad. Plaadifirmadega seotud artistide puhul on näiteks ka raadiojaamadel kergem otsustada, sest sõlmitud lepinguga kaasneb teatud mõttes garantii, et artistiga tegeletakse ning praaki välja ei lasta.
"Artistil, kellel puudub management, puudub filter ja filtrit on ühele edukale artistile tohutult vaja," rõhutab Pannel ja toob välja, et tegemist on kahesuunalise maanteega. Filtrit on vaja mõlemale poole: nii artisti ja väljundi kui väljundi ja artisti vahele.
Kelle käes on taktikepp?
Vaadeldes raadiojaamu tuleb teha üks kindel eristus: eraettevõtted ning riigijaamad. Riigi poolt rahastatud raadiojaamad on loodud selleks, et edendada ja säilitada kultuuri, seal on riiklik tellimus ning seal töötavad inimesed pakuvad ka vastavalt sellele kindlale sihtgrupile suunatud sisu, nii muusika- kui programmivalikus.
Ilmselt ei vaja enam üle kordamist, aga eetrisse valitaksegi lugusid just sihtgrupist lähtuvalt. Riskantsemate lugude eetrisse paiskamisel tehakse koheselt teste ja analüüsitakse kuulajate käitumist, et jõuda selgusele, kas risk ennast ära tasub. Seega on artisti menukuses ja edus ka otsene seos publikuga. Kuigi nurisejaid raadiolugude valiku üle on küllaga, on just kuulajad need, kes kujundavad otseselt sisendit.
"Alustav artist võiks julgelt vaadata ka riiklike raadiojaamade poole, sest seal on teatud mõttes kohustus. Eraraadiojaam ei ole mitte millekski kohustatud," selgitab Vaido Pannel, et nende töötajate postkastidesse potsatab iga päev kümneid ja kümneid laule nii iseseisvatelt artistidelt kui ka plaadifirmadelt. „Kümneid laule saades ja kuulates tekib väga hea ülevaade, milline on valitsev tase," selgitas ta.
Lisaks iseenesest mõistetavale stiililisele valikule tuleb jaamadel kaaluda ka seda, kelle lauluga on tegemist. „Hea laul ja artisti tuntus annavad väga palju kaasa sellele, et laul kiiremini raadioringlusesse jõuaks,“ sõnab Vaido ja toob välja toetavate tegevuste olulisuse artisti edus. Sinna hulka kuuluvad nii teleprojektid kui aktiivne sotsiaalmeedia kaasatus.
Ei tasu unustada ka häid suhteid ajakirjanike ja meelelahutusmeediaga. Hea koostöö aitab kaasa oma muusika levitamisele kui ka enda aktuaalsena hoidmisele.
Kuidas uks maha murda: lugu eetrisse ja kohe!
Ameerika filmidest on tuntud see romantiline unistus kus kamp entusiastlikke noori treib valmis ühe enda meelest lootust andva heliampsu ja lindistab selle siis kassetile. Järgneb võidujooks aja ja süsteemiga, et see õnnistatud kassetike raadiojaama õige inimese kätte jõuaks. Ja loomulikult toimub veel kümme erinevat seiklust, mille abil lõpuks raadio-DJ’ga sõbrunetakse ja kui see lugu siis lõpuks eetrisse jõuab - sekundiga kuulsaks.
Päris elus, vähemalt Eestis, käivad asjad pisut teisiti. Ka raadio on äri ning kuulajate käitumist analüüsitakse – kui tihti nad kanalit vahetavad, millal nad seda teevad, milline pala neid üha uuesti ja uuesti tagasi kutsub. See, kui head ja populaarsed on raadios mängitavad lood, on otseses seoses ka raadiote sissetulekuga ja see jälle omakorda seoses sellega kas ja kui palju artistid oma lugude eest autoritasu saavad.
„Noorel kohalikul artistil tuleb aru saada, et ta konkureerib kogu maailma suurte produtsentide ja muusikaloojatega,“ kommenteerib Raadio Star FM programmijuht Allan Vinogradov. Kuigi Eestis on mitmeid andekaid laulukirjutajaid- produtsente, kes suudavad ka maailmanimedega konkureerida, on paljud praegu kuumimad kodumaised tegijad jõudnud järeldusele, et kodumaal eduka karjääri juhtimiseks on vaja kirjutada eesti keelset muusikat.
Ühest küljest vähendab see konkurentsi ning jäädakse võistlema kodumaiste artistidega, samas kasvatatakse kohalike kogukondade toetust, suurenevad kontsertvõimalused ning ka muusika loomisel on kergem valida sihtgruppe, mitte läheneda „laia labidaga“ ja täiesti huupi igale kuulajaskonnale, mis võib tuua suure ressursilise kahju.
Teisalt võidab ka kultuur – muusika on läbi ajaloo olnud see, mis peegeldab otseselt meie ühiskonnas ja eludes toimuvat. Kasvõi näiteks see, et praegu on Eesti alles toibumas mõminaräpi võidukäigulainest, annab tunnistust sellele, et pead on tõstmas uus generatsioon uusi muusikatarbijaid ja kodanikke, kelle pilgud on suunatud läände.
Allan Vinogradovi sõnutsi on raadiosse saamine väga lihtne: “Laul, esitlus ja produktsioon peab lihtsalt väga hea olema. Kasuks tuleb kindlasti ka see, kui lauluga käib kaasas põnev lugu.“ See, mis paberil on lihtne, on tegelikkuses aga parajalt keeruline, eelkõige enda kehtestamine artistina ja n.ö. süsteemist sotti saamine.
Kokkuvõtvalt: kus on iva!?
Kui nüüd kõik see pikk jutt lihtsalt ja labaselt kokku võtta, siis tasuks artistil teha hulgaliselt mõttetööd. Esmalt jõuda järeldusele enda soovides ja suunas, seejärel uurida turgu ning panustada oma kvaliteedi tõstmisele. Tasub süveneda ka täiskomplekti loomisele, et artist ja lugu täiendaksid ennast ning aitaksid üksteise edule kaasa.
Seda, mis on juba kümneid kordi tehtud ja edu toonud, ei tasuks üldse kavasse võtta, vaid kohe sukelduda sellesse, mida sina artistina saaksid teisiti, eelkõige paremini, teha. Mille poolest just sina eristud sellest, mis praegu konkureerib või varem ruulinud on?
Tasub hinnata kõrgelt oma kuulajaskonda ning võtta strateegiliselt vastu projekte, mis pildil hoiaksid. Aga ka need otsused tuleks teha lähtuvalt nendest vastusest, mis on välja mõeldud küsimustele: kellele sa oma muusikat teed ning mille poolest sa teistest erined? Mis on sinu lugu, kuhu oled teel?
Koostöö, koostöö, koostöö. Ümbritse end inimestega, kes lõpetavad sinu käigud seal, kus isiklikud teadmised lõppevad. Las spetsialistid hoolitsevad enda liistude eest ja sina tee seda, milles oled suurepärane. Loodetavasti, on selleks musitseerimine.
Edu kõigile, kes selle teekonna talluda on võtnud!
