Inimene, kellega vahetaksin meelsasti üheks päevaks kohad on: Elon Musk, annaks nendele 80-100h nädalas töötavatele inimestele puhkepäeva. :D
Lugu, mis toob alati eredaid mälestusi: lugu sellest, kuidas ma esimest korda New Yorki läksin. See reis oli nagu mu elu unistuse täitumine, seni olin ainult netist pilte imetlenud ning lausa nutsin, kui sain teada, et on minek. Maandusime siis lennujaamas ja läksime sealt metroojaama. Vaatasin seal ringi ja mõtlesin peas, et misasja, kus siis kõik kõrged majad on, siin pole ju mitte midagi...miks ma tulin. Peale tunnikest sõitu väljusime Central Parki ühes nurgas olevas peatuses ja kui ma siis enda ümber ringi vaatasin, olin täiesti õnnejoovastuses - kõik ongi täpselt selline ja veel ägedamgi kui piltidel. Väikelinna tüdrukuna ei tulnud ma aga selle pealegi, et kõrgemale ka vaadata. Kasuisa hõikas, et seda pilvelõhkujat ka vaataksin, peaaegu ümber kukkudes suutsin tipu ära näha ja sel hetkel teadsin - now I've made it.
Mu endine kirjanduseõpetaja ütleks selle kohta ilmselt, et väga halb näide, aga eks eesmärkidega ole sama - algul tahad väga, siis oled juba poolel teel ja suudad pettuda, kuid kui katki ei jäta, jõuad siiski sinna kuhu soovisid, ning kui keegi veel korra tagant ka utsitab, avanevad uksed, millest ise võib-olla teadlikki polnud.