Artiklis, mis ilmus Daily Mailis, hoiatavad arstid, et beebi tõstmine ilma seljatoeta võib põhjustada küünarliigese nihkumist ning ajutraumat, mis võib tekkida pea kiire liikumise tõttu. Video kritiseerijad on nimetanud Vaheri tegevust lapse väärkohtlemiseks ning on tituleerinud mehe hulluks, et selliseid trikke beebi peal harrastab.
Sellegipoolest rõhutab Vaher, et kõiki harjutusi alustatakse ettevaatlikult, tehes soojendusharjutusi ja lihtsaid treeninguid, enne kui liigutakse sääraste keerulisemate trikkide juurde. Ta paneb inimestele südamele, et nad ei prooviks selliseid trikke kodus järele teha. "Ringvaate" stuudios sai Vello võimaluse avaldada lahvatanud kriitika osas ka oma mõtteid. Kui saatejuht Marko Reikop küsis, mida Vello välismeedias antud kriitikast arvas, oli Vellol kohe ka endal küsimus küsida: "Kas me peaksime oma elu sihte muutma kui meid kommenteerivad inimesed, kellel endal ei ole mitte ühtegi postitust ja nad kolmetähelisi w-tähega sõnu kommenteerivad?"
Vello kirjeldab, et kui ta briti meediasse jõudnud uudist Sky.ee vahendusel esmakordselt nägi valdas teda suur üllatus. Lähemal uurimisel selgus, et Indiast pärit blogger oli video postitanud ning jätnud Vello märkimata. "Daily Mail ei osanud seostada seda ei minu ega Eestiga ja arvas, et lihtsalt keegi suvaline isa oma lapsega seda harjutust teeb," rõhutab Vello, et kontekst on tähtis ning originaalpostituse all on hoiatused lapse ohutuse osas kirjas. Muuhulgas on Eesti publik teadlik, et Vello on professionaal ning ilma oskuste ja juhenduseta võivad need harjutused lapsele tõesti ohtlikud olla.
Artiklis välja toodud murekohad lapse tervise osas, mis puudutavad nii liigeseid kui ka ohtu peapõrutuseks või raputatud lapse sündroomiks on Vellole selged kui päev. See on tema töö üheks osaks, teada, mis on turvaline, mis mitte. "Oma tundides ma neid kõige raskemaid trikke ju ei tee. Me alustame kerge soojendusharjutustega. 45st minutits, 15 minutit teeme väga lihtsaid harjutusi, vastavalt lapsevanema ja beebi võimekuseele," kirjeldab ta.
"Neid kõige keerulisemaid harjutusi ei peagi järele tegema. Eesti rahvas teab mind tsirkusepere isana - oleme käinud aastaid esinemas. Loomulikult, selleks, et publiku tähelepanu köita, tulebki natuke hoogsamaid harjutusi näidata," kirjeldab Vello, et etendustes nähtud akrobaatikatrikid on pikalt harjutatud ning teostatavad tänu kõikide osapoolte vilumusele ja kõrgele füüsilisele vormile.
Marko Reikop kirjeldab, et "Ringvaate" saate jaoks konsulteeriti ka kohaliku lastearstiga, kes juhtis tähelepanu, et lapsed osalevad ka teistes trennides, mis võivad ohtlikuks osutuda. Mõne näitena näiteks motokross või poks. Vello kirjeldab, et tema ei tea, et mõne tema trennis osalenud lapsega oleks midagi juhtunud. Pigem on tuua vaid positiivseid näiteid hilisematest kõrgetest sportlikest tulemustest võrreldes eakaaslastega.
"Ma tooksin näitena tõsiasja, et eestlased lasevad oma lastel magada õues -10 kraadise külmaga. Sest see on tervislik ja karastav, aga muu maailm saadab lastekaitse kohale ja võtab lapse ära," kirjeldas Vello, et Eesti kultuuriruum on muust maailmast pisut erinev. "Mis puutub lapse rapitamise sündroomi - see on pigem purjus või narkouimas inimeste teema. Kui laps ei lõpeta nutmist, võetakse kehast kinni, raputatakse nii, et pea väriseb. Minu trennis õpetatavad liigutused on sujuvad ja kontrollitud. Ma ei ole kunagi teinud harjutust, mis neid kuidagi raputaks," jääb Vello endale kindlaks.
Muuhulgas kirjeldab Vello, et beebiakrobaatika trennidesse on läbi aastate lapsevanemad järgmiste lastega üha tagasi tulnud, sest positiivne mõju lapse arengule on märgatav. Ka Vello enda tütred, kes tsirkuseperekonnas üles kasvanud näitavad uhkeid sportlikke saavutusi. Näiteks tütar Lembi on seitsme kordne Eesti meister teivashüppes. "Sel aastavahetusel oli tal vöö küljes 20 kilo raskust ja ta jaksas selle lisaraskusega veel lõuga ka tõmmata," lükkab Vello ümber kahtlused, et tema õpetatud akrobaatilised harjutused kahjustavad liigeseid.