Vana-Vigala on eriliseks paigaks olnud juba vanadele eestlastele, kes kohalikus hiiesalus erilist väge tundsid, ka ravitseja Vigala Sass kinnitas paiga erilist jõudu. Rääkimata sellest, et igal suvel tunnevad paiga erilisust sajad muusikasõbrad. Koha imevägi ilmutab end ka talvel kui Vigala jões hakkab pöörlema müstiline jääratas.
Esmakordselt täheldati kummalist jääratast 2004. aastal. Tol talvel olid kõik väga segaduses ega suudetud meenutada ühtki korda, mil säärane asi varem oleks sündinud. Kuigi see nähtus ei ilmuta end igal aastal on tänavu jääring kogu oma hiilguses pöörlemas.
Seda, et Vana-Vigala on müstiline ja erilise väega koht, tunnevad paljud. On seal legendaarse ravitseja Vigala Sassi kultusekivi ja mitte kaugel ka vanade eestlaste kultuskohaks peetud hiiesalu. Ohvrihiiest välja voolaval ojal usuti olevat ravitoimed ning koha erilises energias ja väes veenduvad iga külastuse järgselt paljud.
Kui jääratast esmakordselt märgati olid kohalikud täielikus hämmelduses. Igal aastal veidi erinev ring on umbes 22-24 meetrise läbimõõduga, endale tiiru peale teeb umbes 7-9 minutiga. Küll usutakse maagiasse, ufodesse, legendidesse, aga kõige tõesemaks on osutunud usk loodusesse.
Vana-Vigala raamatukogu blogisse on Jaan Viska selgituseks kirjutanud: "Jääratas tekib Vigala jõe käänaku eel pargi ja Hiieoru suudme vahel. Jões on palju allika- ja keerisekohti. Vee pöörlevat liikumist võib märgata suvel, kui seal ujutada "paberlaevu". Külmade tulekuga moodustub jõele kettakujuline, pöörlev jäämass." Isegi ratsionaalse selgituse valguses on tegemist loodusimega, mida ei tasu tähelepanuta jätta.
Sarnaseid looduse poolt meisterdatud karuselle on märgatud ka Šotimaal, Norras, Venemaal, Soomes ja Islandil. Kuna paksema jääga on jääplaadi peal lõbus pöörelda, tehakse näiteks Soomes mitmetes paikades selliseid vigureid ka inimeste poolt.
Vaata tänavust jääratast, mille jäädvustas Raimo Pauser:
