Kethi Uibomägi kirjeldas väljaandele Tervis Pluss oma möödunud aasta teekonda vaimse tervise üle kontrolli kaotamisest selle taasleimiseni. Kethi loodab, et oma lugu jagades võiks hukkamõist niigi tundlikes teemades asenduda mõistmisega.
Muusik ja telenägu Kethi Ubomägi on paljudele jälgijatele eeskujuks, suutes vahetult ja siiralt avada endas külgi, mis paljud häbitundest vaikima sunnivad. Olgu tegemist siis näiteks nahaprobleemiga või vaimse tervise murega - raskustest hoolimata jagab ta oma läbielamisi ja õpitut ka teistega. Kõige suuremaks kasuteguriks on tihti hoopis vahetu ausus teemades, mida tihti ei juleta tunnistada lähedastelegi.
Möödunud aastal leidis Kethi end momendist, mil palju tema elus oli muutunud või vähemalt tajutavana kokku kukkunud. Üha süvenevad probleemid panid teda soovima, et telefonikõne psühholoogiga vastuvõtuaja leidmiseks võiks teha mõni lähedane - just nii raske see oli. Ka sobiva spetsialisti leidmine ei pruugi olla nii lihtne kui esmapilgul tundub, sest süübib patsiendi ja psühholoogi kokkupuude ju tihti palju sügavamale kui paljude teiste arstidega.
„Ei ole häbiasi tunnistada, et olen pinna jalge alt kaotanud ja tegelen selle tagasi saamisega. Küll aga ei ole okei, et avalikkuses hakatakse viltu vaatama, kui keegi tunnistab antidepressantide võtmist. Eks kõige keerulisem ongi tulla oma muredega toime avalikkuse silme all," tunnistab Kethi, lisades, et raskes olukorras vajab ta tihti üksildust.
Sõbrad toetavad nii kuis saavad, kuid teavad Kethit piisavalt hästi, et talle õhku ja ruumi anda. "Annan ise märku, kui olen selleks valmis,“ tunnistab ta.
