“Muusik ja laulja. Spordipisik sees. Peamiselt kirjutan muusikat. Kindlasti on see üks suurimaid unistusi, et selle muusikaga kuskile välismaale jõuda,” tutvustab ennast saate “KISS sa oled?” külaline Inger. Ta räägib oma teekonnast muusikuna, aga ka oma põnevatest hobidest – jalgpallist kiirete autodeni.
Vigastus viis muusikani
Inger jõudis muusika juurde juhuslikult, tema suureks kireks oli jalgpall, kuid sporti tehes saadud põlvevigastus ja sellest tulenev paus suunas ta muusika juurde. “Ma kunagi ei uskunud, et minust saab laulja,” tunnistab ta. Kuid teismelisena hakkas ta oma mõtteid ja tundeid läbi muusika väljendama. “Esimesed armuvalud, siis sa kirjutad neid mõtteid ja tundeid välja, samal ajal nurgas nutad natukene. Aga see oli ülifain (okei - toim.). Siis kuidagi sündis sealt , et ma tahaks olla vist laulja, ma tahaks muusikat kirjutada.”
Teismelist Ingerit inspireeris Ed Sheeran, just tema tõttu võttis ta kitarri kätte ja asus oma tunnetest laule looma. Jällegi juhuslikult sattus Inger Noortebändi konkursile, kus ta pääses finaali. Siis hakkas ta esimest korda mõtlema, et temast võiks muusik saada. “Mingil määral see avas mu silmad, et jah, see on see rada, kuhu ma hakkan nüüd minema. See oli kinnitus mulle. Varasemalt ma ikkagi natukene pelgasin ja kartsin enda häält. Ma ei tundunud, et see on nüüd midagi erilist. Et ma peaks sellega midagi tegema.”
Kuvand on petlik
Pidutsemisest rääkides tunnistab Inger, et tema tegemistega läbi sotsiaalmeedia kursis olevad inimesed kipuvad teda väga viisakaks pidama, kuid see on petlik. “Ma olen olnud väga suur pidutseja, päriselt. Ma arvan, et see on okei. Sellepärast, et nooremas eas sa tahad avastada, proovida, katsetada. Mida sa nagu tarbid ja kõik need asjad. Ma arvan, et see on olnud põnev ja huvitav. Kuid nüüd, mida aeg edasi, kui sa oled juba mingeid asju proovinud, siis see oleneb keskkonnast,” avaldab ta.
25-aastasena tunneb Inger, et palju asju on juba tehtud ja proovitud. Mõnikord läheb ta endiselt peole, tantsib ja lõbutseb inimestega. Kuid teinekord on tore lihtsalt mõne sõbraga veiniklaasi taga rahulikult õhtut veeta. “Mulle on kunagi kirjutatud, et oh my god (issand jumal - toim), sa tundud täiega karsklane. Sa ei ole mitte kunagi joonud. Honey, you don't know things (kullake, sa ei tea midagi - toim.). See on osa, mida ma ei näita sotsiaalmeedias, sest ma ei sponsoreeri või promo alkoholi. Aga kindlasti on igas inimeses olemas see peoloom. Lihtsalt mitte igal pool. Ma valin ka väga pidusid, kus ma käin.”
Jalgpall aitas kuskile kuuluda
Jalgpallini jõudis Inger 5-6 aastaselt, see on spordiala, kus ta on saanud ennast välja elada. Inger jõudis Eesti mõttes jalgpalliga väga kaugele – mängis ta mõnda aega isegi Eesti koondises. Kuid vigastatud põlv ja sellele järgnenud operatsioon sundisid teda terve aasta spordist eemal olema. Soov spordiga jätkata oli suur, kuid põlv ei läinud paremaks. “See muutis tervet minu elu. Ma tundsin, et siit on nüüd päris keeruline uuesti platsi peale saada,” tunnistab ta.
Jalgpalli juures peab Inger kõige olulisemaks seda, et see andis talle koha, kuhu kuuluda. “Mingis osas ma tunnen, et see jalgpall oli mu elus väljapääs. Ma tunnen seda, et ma olen keegi. Et ma kuulun kuskile. Kui me kõik siin elus kasvame ja saame aru traumadest ja tunnetest, millest meil puudus on, siis me valimegi selliseid asjad, mis annavad meile seda tunnet juurde. Et me tunneme ennast hästi. Sellist kuuluvustunnet. Jalgpall tõi seda minu ellu hästi suures osas.”
Ekstreemsport ja kaunis soov
Viimasel ajal on Inger enda jaoks avastanud ekstreemspordi. Eriti meeldib talle lainesurf ja kiirete autodega sõitmine. “Ma lähen kohe varsti augusti lõpus jetiga sõitma, mida ma pole veel teinud. Mulle meeldib katsetada erinevaid uusi asju, mida ma pole kunagi varem teinud,” avaldab Inger ja lisab, et talle meeldib ennast ületada.
Lõpetuseks palub saatejuht Vilita Ingeril anda soovitus Eesti ühiskonnale. “Kuidas me saaks oma ühiskonda veel paremaks teha?”
“See on nii hea küsimus, aga samas nii raske,” vastab Inger. “Ärge tehke väga kiiresti inimestest eelarvamusi. Sest tegelikult te ei tea, millised need inimesed on. Oleme rohkem tolerantsemad. Ma tean, et seda on palju palutud. Nii palju kui ma olen seda meediakajastust saanud, siis ma saan ka aru, et igal inimesel ongi oma arvamus. Aga te tegelikult keegi ei tea, mis inimeste elus toimub. Te ei tunne inimest. Eriti, kui inimene ei ole halba teinud, siis oleme tolereerivamad ja paremad inimesed.”
Kuula saadet “KISS sa oled?” täispikkuses allpool!
