KISS SA OLED?Jazzlaulja Susanna Aleksandra armastab suurlinnu: minus tekib selgus. Ma tean täpselt, kes ma olen ja mida ma teen!

Kasvas muusikute peres

Kogu Susanna elu on tihedalt seotud muusikaga, see kõik sai alguses kodust, sest ta sündis muusikute perekonda. “Mina vanaema oli klassikaline pianist, vanaisa oli arranžeerija ja jazzmuusik. Vanaisa teisel pool on siiani saksofonimängija. Meil olid kodus alati õhtusöögid, kus hakati jämmima, võeti pillid välja ja mängiti. Mind viidi alati kontsertidele kaasa, hängisin palju Otsa-koolis. Käisin klassist klassi ja kuulasin, mida inimesed seal teevad. Minu elu oli tegelikult muusikast läbi imbunud,” kirjeldab Susanna oma lapsepõlve. 

Jazzmuusika ei olnud Susanna esimene armastus, kui ta oli alles päris noor, siis tahtis ta saada ooperilauljaks. “Ma käisin vanaemaga teatris, ta oli kontsertmeister. See tähendas, et ta tundis kõiki. Alati pärast etendust saime me minna lava taha, siis ma sain neid rippuvaid boasid, kindaid ning kostüüme vaadata ja proovida. See oli minu jaoks hullult äge,” räägib ta. 

Hiljem hakkas ta kitarri mängima ja ise lugusid kirjutama. Umbes 13-aastaselt avastas ta enda jaoks jazzmuusika. “Ma hakkasin seda päris palju kuulama ja imiteerima neid lauljaid. Kuulasin nende tämbreid ja tahtsin kõlada nagu nemad,” avaldab Susanna. 
 

Uus singel uue suunaga

Kui seni on Susanna Aleksandra välja andnud jazz-albumeid mitmetes riikides, siis nüüd otsustas ta luua uue koosseisu Suze, mis viljeleb pop-soul-funk fusiooni. Värskelt ilmus esimene singel “Sind ei vaja”, kus teeb kaasa tuntud räppar Tommyboy. Laul räägib sellest, kuidas toksilises ja negatiivses suhtes olles tuleb lõpuks ennast austada. “Kokkuvõttes räägib see lugu iseenda valimisest,” avaldab Susanna. “Sa paned selle peale ja mõtled, et ma saan hakkama. Mul on üksinda parem. Ma olen enda jaoks piisav.”

Susanna oli loo valmis kirjutanud, kuid ta tundis, et sinna oleks vaja räpiosa. Juhus viis ta kokku Tommyboyga, kellel ta palus laulule kirjutada enda osa. “Kirjutasin talle, et kas sa ei taha sinna meheosa kirjutada. Et äkki lisad sinna mehe vaate. Siis ta kirjutas selle teksti järgmiseks päevaks. Ma lugesin selle läbi ja see tekst ajas mind täiega närvi. Siis ma mõtlesin, et väga hea, töötab küll!” 

Suurlinnad võluvad

Susanna armastab tohutult reisimist, ta on elanud näiteks New Yorgis, Los Angeleses ja Pariisis. “Suurlinnades tekib minul alati selline naljakas tunne, et minu ümber on kõike ja kogu aeg. Ma võin valida ükskõik mida. Ja minus tekib selgus. Ma tean täpselt, kes ma olen ja mida ma teen.” Ta tunneb, et suurlinnade pakutav võimaluste rohkus lubab inimestel olla nemad ise. Samuti on tänu sellele inimesed teiste suhtes rohkem tolerantsemad.  

“Kui keegi komistab, siis tullakse juurde ja aidatakse. Eestis pigem kõnnitakse ringiga mööda, seda olen küll täheldanud. Aga näiteks Los Angeleses joonistus väga ilusasti välja see, et sul on äärmiselt suur linn täis väga andekaid inimesi. Kõik on ilusad ja andekad,” sõnab Susanna ja lisab, et seal ollakse üksteise vastu lahked. “Inimeste suhtlus on hästi sõbralik. Mulle tundub, et see on sellepärast, et kõik saavad aru, kui raske see tegelikult on. See on kohutavalt raske olla showbusinessis. Suures linnas. Saada kuidagi hakkama.”

Veel meeldib Susannale suurlinnade juures võõraste inimestega suhtlemine. Ta pajatab humoorika loo enda emast, kes oli elanud viis kuud Roomas. Kui ema Eestisse tagasi jõudis, siis kuulis ta poes kahte võõrast naist arutamas, millist jäätist osta võiks. “Ja siis mu ema ütles, et oodake, ma toon teile. Ja jooksis poe teise otsa ja tõi selle jäätise, mis talle meeldis. Ja nad vaatasid teda nagu debiilikut. Roomas oleks see täiesti normaalne,” räägib Susanna. 

“Mulle meeldib selline vaba sõbralik suhtlus inimeste vahel. See ei peagi viima mingile süvatasandile. Me ei pea kohe saama sõpradeks ja kontakte vahetama,” lisab ta. 

Miliseid põnevaid koolitusi Susanna Aleksandra annab? Sellest ja paljust muust põnevast kuula pikemalt saatest “KISS sa oled?”!