Kontsertarvustus: Tommy Cash ei püsi raamides

Spessul Cashi ja tema uue albumi "¥€$" esitluse jaoks saali keskele konstrueeritud lava kohal kõrgusid kolm ekraani, mis pisut peale kella poolt üheksat snusi-haisu ja elevust täis õhku tõusid. Nende alla ilmus peagi „Wait a Minute“ puuriva intro saatel kolme triibu kiledressis Cash. Energia paisub võimsamaks kolmanda loo lõppedes ning kui härra publikut vana hea „Pussy Money Weed’iga“ rõõmustas, tõuseb vaib suurte seinte vahel lae alla, kus ta üsna kindlalt laivi lõpuni võnkus.

Tegelikult tekkis õhtu jooksul ka katust kergitavaid hetki nagu näiteks Charlie XCX’i saabusel pärast „Cool 3D Worldi“, millel on teatavasti neiu vokaalide tugi taga. Cash andis hetkeks ruumi üle ning punase vati sisse mähitud Charlie vallutas lava ja publiku oma big dick energy’ga sundimatult. „Delicious“ veeti vaatamata helierroritele (mis ilmselt ikkagi olid errorid, mitte plaanitud glitchid, korraldaja?) koos lõpuni, pärast mida jäi Cash oma karja taas üksi hullutama. Või, noh, vinged visuaalid võlusid ju ka. Eriti „Mona Lisa“ ajal, mil meest raamistavate ekraanide punased hüpnotiseerivad visuaalid kohalolijad endasse imesid.

Eks see ole ikka nii, et uus materjal, ükskõik kui tuus, vana armu vastu ei saa ning järgmine kulminatsioon toimus „Little Molly“ ajal. Minu ette sööstsid samaaegselt kollased valguskiired ning üks sassis scumbro oma neiuga. Nende pahameeleks on ka teiste tung Tommyt näha nii suur, et peagi avanes mu nina all mikro-draama, kus eelmainitud paar teiste trügijate ja kaasaõõtsujate peale pahandas. Kontsert, kus pole piiramatus koguses ruumi ja tantsitakse...WTF tõesti?! Passiiv-agressiivse pilkudevahetussõja lõpetas meie kõrval lahti rulluv rahumeelne mosh pit, mis keerutas end sobivalt üles ka „XRAY“ ajal, mille lõppedes kadus kangelane lavalt juba enne kui kell 22 lõi.

Cash ei ütle publikule laupäeval sõnagi. Piisas pilgust või žestist et ruum võnkuma, moshima ja mõnulema panna ning härra tõestas taaskord, et kohaliku areeni kitsad raamid teda kinni ei hoia.