Pärtelpoja sõnul oli kõige suuremaks põhjuseks noa alla minekul eelkõige seljavalu, tal hakkas alaselg valutama juba 15-aastaselt. “Mingil hetkel ma harjusin selle valuga ära, aga mingi hetk ma tundsin, et ma ei taha selle valuga enam elada. Siis ma guugeldasin mingeid asju ja siis tuli ikkagi välja, et see valu tuleb pigem rindadest,” rääkis Kristina, kelle rinnad hakkasid kasvama juba 14-aastaselt.
Peale terviseprobleemide oli tema jaoks keeruline Eestist sobivate rinnahoidjate leidmine, selleks pidi ta kasutama välismaa kauplusi. Pärtelpoeg soetas sealt tavaliselt g-korvile sobivaid rinnahoidjaid, kuid ka need olid tegelikult tema jaoks väikesed. “Mul ei olnud õige suurusega rinnahoidjat aastaid.”
Pärtelpoeg sai operatsioonile Tervisekassa kulul, kuid sellele eelnes pikk ja aastaid kestev protsess. Esimese asjana soovitatakse tavaliselt inimesel kaalust alla võtta, kuid naine oli juba enda tervise pärast 35 kilo alla võtnud, rinnapartiid see väiksemaks ei teinud.
Kõigepealt läks Pärtelpoeg perearsti juurde, sealt sai ta saatekirja seljaröntgenisse. Arst määras kõigepealt kolm kuud füsioteraapiat. “Kui ära käisin, aga ikka polnud parem, siis sain alles kirurgi vastuvõtule,” meenutas ta.
Pärtelpoeg rõhutab, et tegemist ei ole iluoperatsiooniga, vaid eelkõige tegi ta seda oma tervise heaks. Kokku võttis arst temalt rinda vähemaks peaaegu kahe kilo jagu. Taastumine oli naise sõnul ränk, kuna kirurg teeb rinna tühjaks ja ehitab uue rinna. “Kui ma ärkasin, siis oleks nagu tramm rinnast üle sõitnud,” sõnas ta pool aastat kestnud taastumise alguse kohta.
“Mul on armid. Need rinnad ei jää ilusad. Mul on väga suured kartulivao moodi armid,” rääkis Pärtelpoeg “Ringvaates”, kuid lisas, et ta ei kahetse operatsiooni mitte sekunditki.