Tänased abikaasad, Lenna ja Lauri, tundsid teineteises midagi tuttavlikku juba väga varajases suhtluses. Juba teisel korral, mil Lenna Laurit Pärnus külastas tahtis Lauri talle laulda ja omamoodi ka abielust rääkida.
Lenna Kuurmaa ja Lauri Mäesepp on kahtlemata väga sümpaatne paar, kellele elatakse kaasa nii sotsiaalmeedias, loominguliste projektide publikuna kui ka saate "Ilmaveerel" vaatajatena. Tänased abikaasad kihlusid 2019. aasta 5. jaanuaril Lapimaal ning 2021. aasta suvel otsustati abielluda. Perre sündis 2020. aastal ka poeg Kusti, kes sai suureks vennaks Amile ja Matildale. Lisaks kaunile ühisele kodule ja lastele on Lauri ja Lenna südameprojektiks olnud ka Ilmaveere keskuse püstitamine ning Setomaa kultuurielu edendamine.
Armas paar oli esinejateks Arvamusfestivalil, kus Lauri ja Lenna publikule rääkisid, et äratundmine teineteises tekkis kiiresti. Juba teisel kohtumisel võlus Lauri Lennat, omamoodi vihjega sellest, et ühel päeval tuleks kahtlemata abielluda.
"Ilmselgelt ma tahtsin temaga abielluda ja lihtsalt nagu... kõike teha!" hüüatas Lauri elevalt, mispeale publikust huilgeid ja naerupahvakaid kostus. "See ei tähendanud seda, sõbrad! Appikene!" naeris Lauri. "Kõike teha ja kohe!" hüüatas ka Lenna naerdes.
"Kõike teha selles mõttes, et luua koos põnevaid asju. Intellektuaalselt! Luua põnevaid vorme ja nii edasi. Võib-olla koos muusikat teha," selgitas Lauri oma vaimustust tänase abikaasa üle. "Ma mäletan, et me olime Pärnu rannas, seal vetelpääste tornikeses, või mis see on, see punast värvi," kirjeldas Lauri, kuid pöördus kinnituseks Lenna poole: "Ja siis ma laulsin seal.. kas ma seal laulsin sulle?"
"Ei, sa laulsid sirelite all, seal oma maja ees kui sa mind ära saatsid. Siis sa laulsid. See oli teine kord kui ma Pärnusse jõudsin. Teine kord," mäletas Lenna kaunist momenti paremini. "Ma olen üli halb lugude rääkija, ma ei mäleta mitte midagi," itsitas Lauri.
"Jah, ta tõesti ei mäleta," tunnistas ka Lenna ning lisas: "Aga see oli teine kord - mõtle! Ikkagi suht kohe. Teisel korral," imestas ta ka ise, et nii kiiresti klapp tekkis. "Mis sa laulsid?" palus Lenna Lauril lugu edasi rääkida.
"Ma olin enne juba fantaseerinud päris pikalt, aga ma laulsin seda: "Rannapiiga, rannapiiga, kuula mind ja pane hästi tähele - kui lähed mehele, siis ainult minule. Mul on suures paksus kuusemetsas oma maja, grammofon ja seinakell" ja nii edasi ja edasi. Natuke naljaviluks," kirjeldas Lauri värvikalt. Samal ajal jooksis ema sülle ka Lenna ja Lauri poeg, Kusti, kelle poole viibates Lauri naerusuiselt hüüatas: "Aga õnnestus! Tšau Kusti!"
