Me kõik teame seda tunnet, kui muusika on nii hea, et lausa kananahk tekib. Miks see nii on? Harvardi Ülikooli teadlane Matthew Sachs'i viimases uuringus selgus mitu põhjust, miks näiteks live-muusika inimestele nii mõjub.
Sachs viis läbi eksperimendi, kus jälgiti kontserdil olukorras oleva grupi inimeste pulssi ja naha reageerimist. Eksperimendis osalejatel paluti uurimise ajal kuulata kolme oma lemmikut muusikapala.
Uuringu põhjal väidab Sachs, et kananaha tekkimises mängib olulist rolli muusika volüüm, sõnum ja see, kuidas kontserdil ülejäänud publik muusikale reageerib.
Teadlane kirjutab oma uurimistöös, et kuigi varem on üritatud kananaha tekkimise põhjust teada saada, siis tema eksperiment on esimene, kus seda uuritakse laborist väljaspool.
''Väga põnev on uurida, kuidas on füüsilised muutused seotud emotsioonidega. Eriti live esituste puhul,'' kommenteeris Sachs oma uuringut.
Varasemad uuringud on näidanud, et 70% brittidest usuvad, et kananahk on märk väga heast muusikast.
Samuti on varasematest uuringutest selgunud, et kõige sagedamini tekitab inimestele kananahka rokkmuusika.
