Selle nädala seiklused raputasid saatejuhte korralikult – nii heas kui halvas mõttes. Iga saates käis vähemalt üks pauk, mis jättis korraliku jälje maha ning Adale ja Madisele rahutuse hinge tõid. Aga see oli ka kõik, mida nad nendest saadetest tahta võisid.
Kui tavapäraselt on tõsielusaated täis tsirkust, draamat ja tundeid, siis Robini ja Andrei kajastus USA relvapoliitikast kutsus esile tõelised ja tõsised emotsioonid. Karm reaalsus sellest, kuidas kümned tuhanded inimesed surevad igal aastal selles suures ja võimsas riigis relvade läbi, tekitas saates mureliku arutelu. “See oli väga kriipi,” ütles Madis episoodi temaatikast rääkides.
Ada tunnistas Madise üllatuseks, et ka temale pole relvad võõrad, see võtab Madise täiesti sõnatuks. Ada tunnistab, et ta on lasketiirus korduvalt käinud ja talle “rämedalt meeldib lasta”. “Ma ei poolda, et inimestel on relvad, aga kui on selline kontrollitud keskkond, siis vabalt!”
“Ma mõtlesin, et sa oled lihtsalt selline kergemeelne tõsielustaar, kes värvib küüsi ja promob roosasid pintsakuid ja kelle elu ongi selline roosamanna? Aga nüüd oled sa hoopis tulistaja, kaitseliitlane, sõjaväekorras üles kasvanud ja nii edasi,” mõtiskleb Madis. “Päris nii hull ka ei ole, aga minust pidi hoopis narkoment saama,” ütleb Ada.
Robin ja Andrei saavad samuti tunda korralikult hirmu ja ähvardusi, kui puutuvad kokku nii relvi armastava inimese kui ka ärritunud külaelanikuga.
Ameerikast Eesti poole suuna võttes, peatuvad saatejuhid Tenerifes, kus Ada ja Madis võtavad mängijad sihtmärgiks ja paugutavad nende suunas üsna teravaid sõnu, sest tegudest endist jääb saates väga puudu. “Ma pole nii igavat saadet mitte kunagi näinud! 20 minutit sa lihtsalt vaatad, kuidas vennad hommikusööki söövad ja mingit täiesti tühist, mittemidagiütlevat juttu räägivad,” paugutab Ada. Isegi reklaamid pauside ajal on lustlikumad kui saates toimuv. Mustvalges pildis on ka rohkem värve kui viiendas episoodis emotsioone.
Madist ärritab selle episoodi puhul eelkõige ämber, millega on kolistanud pea kõik tõsielusaated aegade algusest peale. Nimelt tunneb saadetes liiga tihti üks osaline, et just tema koristab või panustab muudmoodi ühisesse olmesse kõige rohkem. Ja see tekitab alati palju vingumist ja igavaid draamasid, mida on vaatajal samuti nüri pealt kannatada. “See on sinu enda vaba voli, sa ei saa sundida tänu välja oma heateo eest,” sõnab Madis.
Naeru toob stuudiosse tagasi Kristina reede päev, mis on seekord üsna metsik – täis seiklusi ja kummalisi karaktereid. Pidu algab bussis ja lõpeb Tartu linna tänavatel. Saatest selgub ka, milline on Kristina ideaalne gintooniku retsept, ütleme vaid seda, et maks peab naisel ikka hästi kandma.
“Sellest saab meie suvi” kaotab iga saatega üha enam Madise soosingut. Ilusast suvesaatest on saanud üks kirju virr-varr. Mängijate segased tunded, osalejate alatud trikid, linnavurlede raskused maal, toimetajate eriti usin saate monteerimine ja ühest äärmusest teise kulgevad Romi väljaütlemised ajavad Madise marru. Adal ei ole midagi muud üle, kui ainult kuulata oma kolleegi jauramist. “Kõige naljakam on see, et Rennele meeldib tähelepanu. Eksole. Aga selline meeletu testimine, et milleks olete te minu nimel valmis? Mulle üldse ei meeldi see,” tunnistab Madis.
Kui Ada kord on rääkida staarisaatest, siis meeleolu muutus pehmelt sujuvaks kui jazz. Ada sorib oma märkmetes ja kajastab oma pühapäevasest staarisaatest saadud emotsioone. Tal oli rohkem rääkida, kui Madisel, kes võttis häälesaate kokku ühe sõnaga „INES“
Kõik seda ja palju rohkem naeru „Kuulsuse Narri“ 5. osas!
