“Aga miks see peaks olema teistmoodi, Rauno?” küsis Lunge vastu. “Kui keegi lähedastest tuttavatest läheb vot sinna üles pilve peale, siis minul päriselt tuleb meelde uuesti, et kui tore on elus olemas olla. Nüüd, kui Kirsi-Tom ei saa enam ägedaid asju teha, siis meie ometi saame.”
Lunge sõnab, et mitte keegi meist ei tea, kui kaua meie “parim enne” veel kestab. “Ma ei tea, me keegi ei tea, kas me hommikul ärkame üles ja saame veel neid ägedaid asju teha ja olla veel nende toredate inimestega koos. Ja tunda neid tundeid. Ma päriselt olen rõõmus, et need võimalused mul on. Ma püüan täita oma päevi nende asjadega, mis on mulle olulised.”
Inga Lunge annab koolitusi ja praegu on menukad kehakeele koolitused. “See on üks valdkond, mis on mind paelunud juba psühholoogia õpingutest saati,” tunnistab naine. Tema sõnul arvavad inimesed, et vestluses on kõige olulisemad sõnad, kuid tegelikult on palju suure osa inimestevahelises suhtluses kehakeelel. “Kehakeel on üle 50 protsendi, lausa 55 protsenti!”
Tihtipeale me ei ole teadlikult teadlikud sellest, mida me oma kehaga teeme, mis sõnumeid me päriselt välja saadame, ja kas need on siis kooskõlas sellega, mida me öelda tahame,” sõnab koolitaja.
Inga rõhutab, et koolitustel nii päris ei ole, et ta õpetab inimestele nagu mannekeenidele mingid kindlad liigutused ära. “Võib-olla on see pigem see, et sa oskaksid teisi lugeda. Et me oskaksime märgata neid väikesi muutusi, mis toimuvad kehakeeles.”
Kuula pikemalt intervjuud Inga Lungega allolevast heliklipist!