Jaak Kilmi tutvus filmi tarbeks põhjalikult Juhan Liivi eluga: aju hammasrattad küll liikusid, aga mitte omavahelises seoses

"Juhan Liivil olid väga head eeldused olla detektiiv - tal olid ergud meeled, suurepärane detailitaju ja paranoia, mis on hea detektiivi eeldused kõik. Siis hakkasin uurima tema kohta, sest minu varasemad teadmised temast kooliaegse kirjanduse omad," tunnistab Kilmi, kes Tuglase Liivi käsitluse lugemise järel taipas, et enam pole midagi varjul. "Ta oli nii lahti kistud ja mõtlesime, et annaks nüüd tagasi Liivile müstikat," nendib Kilmi ning kirjeldab, kuidas selleks tutvuti detailselt ka Liivi raviajalooga.  

"Kui Liiv üks päev pärast laulupidu välja lasti Tartu närvikllinikust, siis astus ellu üks teine Liiv, kelle peas hammasrattad küll liikusid, aga mitte omavahelises seoses," räägib Kilmi. "Kui tegelikult meie filmis ta põgeneb hullumajast, siis tegelikult põgenes ta pärast väljasaamist, kui Ninaküla mees teda kodukülla tagasi viima hakkas," räägib Kilmi, et pärast seda pikaks ajaks avalikkuse eest kadunud Liivi peeti lausa surnukski juba. 

Mis äratas Liivi taas elule ja loomele ning milline vastutus on kunstnikul ja loomeinimesel tõe eest seisjana? Kuula juba pikemalt allolevast "Kinovärgiga mandariin" saatest.

Filmisaade on Retro FM eetris igal laupäeval kell 10.00 ning järelkuulatav retrofm.ee lehel!